Elavik

Haldusreformi eesmärgiks olid võimekamad KOVid, mis suudavad ise paremini majandada, kasutada kohalikke ressursse piirkonna edendamisel, pakkuda paremaid teenuseid ja seeläbi tasakaalustada Eesti ebaühtlast regionaalset arengut.  Rõuge valla puhul läksid asjad vussi: ühte heitis viis valda, mille ühine identiteediosa oli vähene. Aga identiteet on võrokeste jaoks väga oluline. Kuidas nii, et ei tajutud ühist identiteeti? Meil on ju ütine võro kiil, suitsusann, metsausk, ummamuudu kombed, seene- ja marjahullus ning eriline külalislahkus? Jah ja ei. Haanimaa on Haanimaa. Seal on oluline ürgne juur ja väerituaalid. Rõuge on ennast aastate jooksul positsioneerinud kui moodne maakoht, kus on kaunis loodus ja käe-jala juures teenused. Varstu vägi seisneb Paganamaas ja mitmes teises omanäolises piirkonnas. Mehkamaa (Mõniste rahvapärane nimi) on piiriala ja kodukotus neile, kelle jaoks äärepealne paik on täis loodusharuldusi. Misso identiteet on samuti seotud piiriala ja paiknemisega Riia-...

29. ja 30. novembril toimusid valla algatatud kohtumised Sänna ja Nursi piirkonna elanikega. Sännas oli kohal 55, Nursis üle 100 inimese. Meie eesmärk oli kuulata ära oma elanike ootused vallale ja riigile.  Inimeste väga selge seisukoht on, et seda laiendust ei tohiks üldse tulla, seega justkui ei olekski vaja arutada läbirääkimiste protsessi, maa hinna ja muu sellise üle. Sellegi poolest vajavad nii inimesed kui vallavalitsus ja volikogu riigilt vastuseid. Näitena mõned küsimused, mis rahvakoosolekutel korduvalt läbi käisid: - Millistel õiguslikel alustel on praegune protsess alustatud? Kui ühtegi planeeringut pole algatatud ega valitsuse poolt otsuseid vastu võetud, siis kas inimestele praegu saadetud kirjad on õigustühised? - Kas planeeritav laienemine on lõplik või on oodata järgmisi etappe? Millal? Mis mahus? - Milline roll kogu protsessis on kohalikul omavalitsusel ja mida inimene ise saaks ära teha? - Kõlama jäi läbiv mure, et inimesed ja isegi vald on riigi vastas ebavõrds...