Nursipalu – kas lihtne maakas saab riigi vastu?

29. ja 30. novembril toimusid valla algatatud kohtumised Sänna ja Nursi piirkonna elanikega. Sännas oli kohal 55, Nursis üle 100 inimese. Meie eesmärk oli kuulata ära oma elanike ootused vallale ja riigile. 

Inimeste väga selge seisukoht on, et seda laiendust ei tohiks üldse tulla, seega justkui ei olekski vaja arutada läbirääkimiste protsessi, maa hinna ja muu sellise üle. Sellegi poolest vajavad nii inimesed kui vallavalitsus ja volikogu riigilt vastuseid. Näitena mõned küsimused, mis rahvakoosolekutel korduvalt läbi käisid:

- Millistel õiguslikel alustel on praegune protsess alustatud? Kui ühtegi planeeringut pole algatatud ega valitsuse poolt otsuseid vastu võetud, siis kas inimestele praegu saadetud kirjad on õigustühised?

- Kas planeeritav laienemine on lõplik või on oodata järgmisi etappe? Millal? Mis mahus?

- Milline roll kogu protsessis on kohalikul omavalitsusel ja mida inimene ise saaks ära teha?

- Kõlama jäi läbiv mure, et inimesed ja isegi vald on riigi vastas ebavõrdsed partnerid, eelkõige õigusalastes küsimustes.

Elanikud esitasid vallale soovi, et toimuks kohtumine Kaitseministeeriumi ja Eesti Kaitseinvesteeringute Keskuse ekspertidega, kes selgitaksid protsessi eesmärke, tegevuste ulatust ja mõju, õiguslikku raami. Oleme selle ettepaneku asjaomastele asutustele teinud ja nende pakutava kuupäeva ootel. 

Meie inimeste soov on, et vallavolikogu ütleks kindla „EI“ Nursipalu arendusele. 20. detsembril leiab aset volikogu korraline koosolek, kus kujundatakse seisukoht Nursipalu asjus. Rahvakoosolekutel olid kohal üksikud volinikud, kes kinnitasid, et toetavad elanike tahet. 

- Valla poolt on edastatud küsimus tegevuse õigusliku raami kohta Kaitseministeeriumi ja Eesti Kaitseinvesteeringute Keskusele. Vaata kirja siit. 

- Rõuge valla kodulehele on tekitatud eraldi bänner ja kiirlink infole NURSIPALU HARJUTUSVÄLI, kuhu on koondatud viited uuringutele ja ametkondade lehtedele. 

Milline on minu seisukoht Nursipalu küsimuses?

Minu minevikku jääb ligi kümne aasta pikkune kaitseväeteenistus (1997–2006). Olen nii otse kui kaudselt kuulnud süüdistusi, et olen sellest tulenevalt Nursipalu laienemise poolt ja mind ongi just kusagilt kaugelt keegi ametisse pannud (???), et see asi läbi suruda. Aastast 2006 olen iga päev töötanud Võru maakonna arendamise nimel töötades arendusspetsialistina Võru linnavalitsuses, arengu- ja planeeringuosakonna juhatajana Võru maavalitsuses ja juhtinud puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskust Tsenter. Olen aastaid töötanud selle nimel, et Võrumaa oma mitmekülgse kultuuriruumi ning erakordse looduskeskkonnaga oleks väga hea elukeskkond ning atraktiivne sihtkoht nii sise- kui välisturistile. 

Mingit konflikti minu sees sel teemal ei ole – eraisikuna olen esitletud plaanile vastu ja vallavanemana seisan oma valla elanike huvide eest. 

Miks ma olen vastu?

Juba täna on lõhkamiste lööklained tunda ja miinipilduja müra kuulda Rõuge alevikus, Võru linnas, Osulas, Sõmerpalus, Kosel, Puigal ja paljudes külades. See on vähemalt 16 000 inimest, umbes sama palju kui Kaitseliidus liikmeid. Ehk need ei ole ainult 21 peret!

Siinsed elanikud on ilusa ja looduslähedase elukeskkonna nimel valmis taluma madalamat palka, piiratud võimalusi teenuste kättesaadavuses, kehvasid teeolusid jne. Rõuge vald ja Võru maakond on aastaid oma strateegiates ja ka riigi investeeringute toel panustanud turismivaldkonna arendamisse. See on olnud alternatiiv töökohtade nappusele – inimesed on saanud turismiteenuseid pakkudes oma perele leiva lauale. Rahul on olnud ka külastajad. Mis oleks see argument, millega veenda inimesi tulema Võrumaale elama ja seda külastama, kui väärtuspakkumiseks ei ole enam linnulaul ja tuulekohin, vaid 250 päeva aastas kostuv militaarmüra? Kelle kanda jäävad need mõjud ja vajalikud leevendused?

Laiapindse riigikaitse oluline osa on tsiviilühiskonna toetus ja usaldus. Praegu on see tugeva löögi all. Riik peaks meie piirkonna elanikele hakkama maksma kodanikupalka, et siin vastu pidada. 

Kas Nursipalus saab ikka teha sellist väljaõpet, millest räägitakse? 

Kodune kaitseliitlane toob välja, et Nursipalu paikneb soisel alal, kus täna saab põhiosas liikuda ainult mööda ettevalmistatud teid. Praegu tutvustatud kavatsusi väljaõppe läbiviimiseks ei saa teha ilma maastiku oluliselt muutmata, sest rasketehnika seal sõita ei saa. Vajalik on pinnase koorimine ja kuivendamine suurel määral. Kuna ala on soine, on maastiku muutmine seotud hoopis laiema ala veerežiimi muutusega. Ka mürsud ei lõhke, kui need lastakse pehmele pinnasele. Laskeharjutusi puutuvasse ei lasku – las eksperdid arutlevad sel teemal. Igal juhul on vajalik maastikuanalüüs. 

Leidsin Kaitseliidu lehelt Konfutsiuse tsitaadi: SUURE SÕJAVÄE JUHT VÕIB SAADA LÜÜA. VEENDUMUSEGA LIHTNE MAAMEES ON VÕITMATU.