Aprill Rõuge valla moodi

Valimas kõige põnevamaid loenguid Ööbikuööde festivali programmist. Vasakul festivali peakorraldaja Eesti Rahvakultuuri Keskuse suulise pärandi eestvedaja Kadri Skudra Suits.

Mõni kuu on nagu kivi taskus – väike, aga kaalukas. Aprill Rõuge vallas oli just selline: täis projekte, taotlusi, pisikesi samme ja suuri lootusi. Nagu kevadki, mis ei saabu korraga, vaid vihjab end esmalt kraavivees, lindude arusaamatutes dialoogides ja ootamatult soojas päikeses. Rõuge valla aprill oli täis ettevalmistusi ja pingutusi selleks, et tulevik oleks helgem. 

Hajaasustuse programmi esitati 63 taotlust. Need ei ole lihtsalt taotlused arvutis, vaid inimeste igatsus parema elukeskkonna järele – salvkaevude ja veetrasside kaudu voolab soov elada maal. Tähtaeg oli ka MTÜ-de kevadvoorul. Rahastati, mis võimalik, aga loovus ja elu ei mahu eelarvereale. Komisjon võttis seisukoha rahastada enamust projekte osaliselt. Ootused toetusele olid kõrged, sest kaks aastat on toetusvoorus paus olnud.  

Aktiivselt liigub projekt „Roheline koolitoit“, mida rahastab Eesti-Läti koostööprogramm. Toimunud on parima koolitoidu kokandusvõistlus õpilastele ja koolide kokad on vahepeal käinud kogemusi vahetamas Lätimaal. Mais võetakse meil vastu Läti mahetootjaid, algklasside õpilased ja lasteaia koolieelikud lähevad projekti raames erinevatele õppekäikudele. Asja on veidi keeruliseks teinud suurenenud suu- ja sõrataudi oht, mistõttu ei saa külastada loomakasvatusega tegelevaid talusid, aga läheneda saab ka loovalt (nt Mõniste lapsed vaatasid laudaelu videosilla vahendusel). 

Selle kõige kõrval kulgevad suuremad liikumised. Käimas on Haanja rahvamaja energiatõhususe projekt. Projekteerimine on tehtud ja kohe läheb üles ehitushange. Töös on suur vee- ja kanalisatsiooniprojekt Rõuge ja Varstu alevikes, mis võimaldab parema teenuse paljudele praegustele ja tulevastele koduomanikele. Tegeleme Rõuge tööstusalade tuleviku ning maakondlikku turismiprojekti ettevalmistatava Munamäe torni fassaadi ja torni sisemuse uuendamise tegevuste kavandamisega. 

Suur ümberkorraldus puudutab Rõuge Kommunaalteenused OÜ liitmise protsessi Võru Vesi AS-iga. Mida see tähendab? Kogu valla vee- ja kanalisatsioonitaristu läheb koos osaühinguga Rõuge Kommunaalteenus üle Võru Vesi AS-ile. Miks seda tehakse? Et kaasata võimekas partner, kes saab taotleda kaasfinantseeringut erinevatest projektidest. Juba mõned aastad tagasi muudeti Eestis seadusi selliselt, et väikesed veeteenuste pakkujad ei kvalifitseerunud enam rahastusvoorudesse ja vajalikud taristuarendused jäid seisma. Rõuge vald on juba praegu Võru Vesi AS aktsionär, sest Haanja ja Ruusmäe piirkond saavad oma teenuse just Võru Veelt.  

Kas saaksime ka nii edasi minna nagu praegu? Mõnda aega võib-olla saaks, aga kaasrahastust suurtele veeprojektidele, taristu rekonstrueerimistele ja muude vajaduste katmiseks me ei saa. Lisaks on käimas ka riiklik veereform, mille suund on tagada vee-ettevõtete toimetulek peale EL-i toetuste lõppemist, ohjata veehinna tõusu ning vältida teenuse kvaliteedi langust. Reform soodustab suuremaid ja võimekamaid veeteenuse pakkujaid.

Kuna Rõuge Kommunaalteenus OÜ kui ettevõtte liidetakse Võru Vesi AS-iga, siis vajab ümber kujundamist ka valla haldusteenuste vorm ja sisu. Soovime luua uue haldusasutuse, mis hakkab tegelema valla hoonete, teede ja heakorraga ning pakkuma tulevikus ka teenust soovijatele väljapoole. Praeguseni on avaliku taristu haldus killustunud: kohati tegelevad sellega hoonetes asuvad asutused ise, abi osutavad meie oma struktuuris olevad haldusspetsialistid ja teenust osutab OÜ Rõuge Kommunaalteenus. Uus loodav haldusasutus võtab allasutuste juhtide õlgadelt hoonete haldusega seotud küsimused endale. Uues vormis tegutsedes võidab vald teenuste hinnas käibemaksu võrra: kuna Rõuge Kommunaalteenus OÜ on käibemaksukohuslane, siis maksustatakse kõik nende teenused käibemaksuga. Näiteks kui osaühing osutab vallavalitsusele muruniitmise teenust, siis vallavalitsusele esitataval arvel kajastub ka käibemaks. 

Uutest projektidest veel. Aprillis sai rahastuse pilootprojekt „Iseseisev elu hooleandja toel“, mille eesmärk on parandada koduteenuste korralduse kvaliteeti ning toetada senisest paremini eakaid ja erivajadustega inimesi iseseisval kodus elamisel. Laiemalt puudutab see teema – iseseisvalt oma kodus hakkama saamine – meie väärtusi, vananemist, üksindust ja väärikust. Rõuge vald on selles projektis pilootvald uue toote väljatöötamisel. Koostöös Eesti ettevõttega CareMate OÜ arendame 18 kuu jooksul välja koduteenuse digitaalse töölaua – tööriista, mis aitab vallal lihtsamalt ja kiiremini korraldada koduteenuseid, koostada hoolduskavasid, hallata infot ja tagada teenuse kvaliteeti, korraldada logistikat. See lahendus vähendab paberimajandust ja annab töötajatele rohkem aega inimeste jaoks. Ühtlasi annab projekt võimaluse motiveerida koduhooldusega tegelevaid töötajaid ja näha, kas suudame olla eraettevõttele partneriks selliste uuenduste loomisel.  

Märtsi viimastel päevadel sai Mõniste kandi soov liituda Antsla vallaga konkreetse kuju ja selge vastuse. Antsla ütles ei. Aga EI öeldi vaid plaanidele, mitte tunnetele. Mehkamaa kandis elab edasi küsimus, kuhu ja kuidas kuuluda. See on keeruline, vahel koguni vastuoluline seisund, mis ei lahenegi võib-olla otsusega, vaid hoopis ajaga. Nagu kõik olulised suhted elus. Üks tuttav antropoloog ütles hiljuti, et kohaliku omavalitsuse elu sarnaneb vahel pereelule: aeg-ajalt mõeldakse lahkuminekule, aeg-ajalt leitakse taas ühine keel. Siin jäädi kokku, aga mitte tingimata seetõttu, et kõik haavad oleks paranenud, vaid sest teine uks jäi suletuks. Ent Mõniste inimesed ei ole jäänud seisma, vastupidi. Mehkamaa kogukond on elujõuline, loov ja tegus. Mitmed vabaühendused esitasid oma projektid MTÜ-de toetuse kevadvooru, said rahastust ja annavad sellega selge sõnumi: me oleme siin, meil on ideid, meil on tahet. Nüüd jääb üle koostöist meelt ja ühist keelt otsides koos edasi astuda. 

Aprillis toimus ka üleriigiline lauaõppus Kevadmurd. Hüpoteetilised seitse päeva ilma elektrita, ja mitte ainult: mis saab siis, kui kõik, mida peame iseenesestmõistetavaks, hetkega kaob? Meie kriisikomisjon otsis vastuseid, tööle pandi nii vaimsed kui päris generaatorid.  

Valla üldplaneering on jõudmas olulisse etappi, aprillis oli tähtaeg oma üldplaneeringule tagasiside andmiseks. Avaliku väljapaneku jooksul esitas oma ettepanekud, küsimused ja vastuväited 91 inimest. See on suur arv. See tähendab, et inimestele läheb korda, kuhu ja kuidas nende koduvald liigub. Teisipäeval, 20. mail kell 18 toimub Rõuge rahvamajas üldplaneeringu avalik arutelu. See on võimalus küsida, mõista ja kaasa rääkida. Üldplaneering ei ole vaid “spetsialistide teema”, see on meie kõigi ühine tulevik – kokkulepe selle üle, kuhu võib ehitada kodu, kuhu tööstuse, kus hoida roheala.   

Isuärataja maikuuks – laupäeval, 17. mail tasub kindlasti tulla Rõugesse. Jutuvestmisfestival Ööbikuööd toob siia nii David Vseviovi kui nii mõnedki teised, kellel on midagi öelda. Ootan põnevusega ja loodan, et saan võimalikult paljudel loengutel osaleda. VAATA PROGRAMMI SIIT!

Muidugi leiab meie rikkalikust SÜNDMUSTE KALENDRIST ka üle-eestilise muuseumiöö ja paljud kohalikud sündmused – kultuurisuvi hakkab tuure koguma!