Muhedalt ja mahedalt ehk hää elokõnõ Rõugõn ja Võromaal
Mahedalt ja muhedalt ehk hää elokõnõ Rõugõn ja Võromaal Võru keel on eriliselt muhe ja mahlane. Igaüks räägib seda omamoodi, aga aru saavad ikka kõik… kohalikud. Eriti meeldivad mulle sõnad õkva ja prõlla ning eriti nende kahe koos kasutamine. Mu Rõuge-vana (vanavanaema Paula) õkvaprõllatas sageli. Õkva'l on mitu tähendust - otse, kohe. Mine õkva tähendab mine otse. Ma õkva lää – hakkan kohe minema. Prõlla (ka parhilla) tähendab nüüd. Ja õkva-prõlla oleks siis kohe nüüdsama, praegu kohe. Seda kasutas vanavanaema tihti, sest kõik pidi kohe tehtud saama. Tagantjärele mõeldes oli tegemist üsna tõhusa juhtimismeetodiga. Ei mingit pikka jahumist. Õkva-prõlla ja asi ants! Võru keel ei olnud mul kodukeel. Nõukogude ajal (aga ka veel paarkümmend aastat tagasi) peeti seda pigem maakate (isegi harimatute) keeleks. Koolis õpetati õiget kirjakeelt ja võru keel oli midagi, millest tuli võimalusel lahti saada. Nii juhtuski, et paljud vanemad-vanavanemad rääkisid omavahel murdes, aga...