Ukraina, elanikkonnakaitse, eelarve, Sänna - 14.-20.03.2022

Ilusat kevade algust! Rõõmustame väikeste asjade üle - oleme elus, toit on laual ja magame turvaliselt oma kodudes. 

SELLEL NÄDALAL mahtus minu tegemistesse

Ukraina sõjapõgenike teema – Ka meie oleme teatud mõttes sõjas, hetkel tagalana Ukraina jaoks. Peame tegema, mis suudame, et Ukraina saaks võidelda ja oleks edukas, sest muidu võib sõda olla meie hoovis. 

Mida Rõuge vald on teinud? Kaardistanud eraisikute majutuse ja tööpakkumised ning valla enda võimalused – valla omandis olevad tühjad korterid ja põgenike massmajutuseks sobilikud tühjad hooned (Krabi ja Misso kool). Massmajutus võetakse kasutusele siis, kui muid lahendusi enam ei ole. Misso koolimajas on sees pisike lasteaiarühm – 5 last, olemas ka söökla, mis hetkel toitlustab lasteaeda ja sotsiaalmaja elanikke. Misso koolimaja eelised massmajutuse korral on lasteaiarühma olemasolu ja kohapealse toitlustuslahenduse võimalus. Miinuseks võib osutuda kaugus koolidest ja muudest teenustest. Krabi koolihoones ei ole küll toimivat kööki, aga võimalik on eraldada sugulased/sõpruskonnad klassiruumidesse. Varstu kool ja lasteaed on 14 km kaugusel. Kuigi Krabi koolimaja on planeeritud sel aastal maha müüa, siis hoone müügiga me ei kiirusta. Vaatame, mis üleüldse toimub. Kõik võib muutuda. 

Kui palju sõjapõgenikke on Rõuge vallas? Valda on saabunud ligi 20 sõjapõgenikku, kes on tulnud oma tuttavate või siin töötavate pereliikmete juurde. Kuna tuldud on omal käel, siis ei ole inimesed veel ajutise kaitse saajad ning elamisluba pole käes. Uuest nädalast on õnneks ka Võrus võimalik paberid korda saada ning siis tekib vallal parem ülevaade siia saabunud isikutest. Lähinädalatel on valda saabumas täiendavalt sõjapõgenikke, sest ettevõtjad on teada andnud täiendavatest omal käel saabujatest, lisaks hakkab riik suunama põgenikke kõigisse omavalitsustesse. Pikka plaani pole ei riigil ega omavalitsustel. Olukorrad ja info muutuvad igapäevaselt ning kõigil tuleb olla paindlik. 

Kriisideks valmistumine ja elanikkonnakaitse – muutunud julgeolekust tingituna on oluline, et vald ja elanikud oleksid paremini valmis kriisideks. Inimeste elu ja tervise kaitseks on oluline inimeste endi vastupanuvõime suurendamine ning riiklike, omavalitsuse ja kogukondlike meetmete loomine. 

Mida oleme teinud? Vald on jaganud oma kodulehel ja FBs infot elanikkonnakaitse teemadel – igal inimesed võiks olla toiduvarud 7 päevaks. Läbi tuleks mõelda, kuidas saada hakkama siis, kui elutähtsad teenused (soojusvarustus, elekter, veevarustus ja kanalisatsioon, sideteenus jm) peaksid katkema. https://kriis.ee/.../kriisid.../kuidas-kriisideks-valmistuda 

Valla kriisiplaan - vallavalitsus laiendab kriisikomisjoni koosseisu valda hästi tundvate inimeste ja ekspertide näol. Varasemalt ei ole jõutud kriisiplaani teha ja seega on käsil suur töö, et luua kiiresti tegevusplaan ja juhtimisahel, kui eelkõige elekter või side peaks kaduma. 

Kutsusime kokku ka kogukondade esindajate kogu (uus formaat, millel pole veel säravat ja lühikest nime), et rääkida kogukonna rollist kriisiks valmisolekul ning kuidas üheskoos paremini hakkama saada – mis võiks olla läbi mõeldud jm. Kokku osales koosolekul üle 30 inimese 26 erinevast kogukonnast. Hetkel on kogukonna esindajate kogu õhinapõhine ja koosneb aktivistidest, kes soovivad olla kontaktisikuks oma kogukonna ja valla vahel. Nii väga tahtsin, et see esindajate kogu tuleks esimesel korral kokku arutlema valla tuleviku, arenguplaanide jm ägedatel teemadel, aga praeguses olukorras on prioriteedid muutunud ja alustame hoopis elanikkonnakaitse teemadega. Järgmisel korral on plaanis valla enda kriisiplaani tutvustus ja arutelu selle üle, kuidas tagada side ja info levik sellises hajaasustuse olukorras nagu meil. 

Eelarve – nädala alguses toimunud volikogus sai vastu võetud 2022 a eelarve. See on väga pingestatud. Valla laenuvõimekus on varsti kompamas ülempiiri, sest ellu on vaja viia varasemalt alustatud, venima jäänud ning oluliselt kallinenud projektid ja viimased ühinemislepingust tulenevad poliitilised kokkulepped. Lisaks sai vald eelmisel aastal lõppenud Haanja spordikeskuse projektis hiigelsuure finantskorrektsiooni mahus 381 000€, millest 323 000€ oleks vald pidanud tagasi saama. Peamiseks vaidluskohaks on projekti elluviimise tähtaja pikenemine. Pikemalt ei kirjuta, see on eraldiseisev lugu. Antud teemal on vald vaidlemas Riigi Tugiteenuste Keskusega. Kohtusse minek selgub lähiajal. 

2022.a eeldatav eelarve maht on 11 643 024 eurot. Sellest põhitegevuse tulud 9 192 684 eurot ja põhitegevuse kulud 9 112 682 eurot. Investeerimistegevuse kulu on kokku 2 768 335 eurot, millest valla enda projektitegevuste elluviimiseks on 2 473 426 eurot, lisaks põhivara soetuseks teistele partneritele/taotlejatele 242 893 eurot. Laenuintresside tagasimakse on 52 016 eurot. Investeerimistulud (projektitoetused ja vara müük) on mahus 1 545 670 eurot. Laenu tuleb vallal kõigi ehituste lõpetamiseks võtta mahus 1 550 000 eurot. Laenu makstakse 2022 aastal tagasi summas 645 330 eurot. Valla laenumaht on hetkel 60%. Et lõpuni ehitada Rõuge staadion, Ööbikuoru projekt, Munamäe arendus, tänavavalgustuse projekt ja Mõniste kooli soojustus, kasvab valla laenumaht 77-78%. 

 Oluline otsus, mille volikogu sel nädalal ka kinnitas, oli eitav arvamus kaevandamisele Sännas. Tahame kaitsta oma elanike huve, aga tõenäoliselt saame kohtus teada, kas vald suudab seista oma elanike eest või mitte.