Soome kogemus, Rõuge valla tulevik, Kukekese baar Missos, Ruusmäe ja Uue-Saaluse kogukonnad - 18.-24.04.22

SELLESSE NÄDALASSE mahtus

✔ Õppereis Lappeenranta piirkonda, et tutvuda sealse strateegilise suunavalikuga. Ligi 15 aastat tagasi valisid Lappeenranta linn, Lappeenranta piirkond, sealsed elanikud, ülikool, rakenduslik kõrgkool ja ettevõtjad strateegiliseks suunaks keskkonnahoiu – fookust toetava katusbrändi nimi on Lappeenranta Greenreality 

 

Lappeenranta piirkond osaleb erinevates riiklikes ja rahvusvahelistes projektides, mis tegelevad õhku paisatava heite vähendamisega, energia kasutuse ja Saimaa järve puhtusega. Lappeenranta linna eesmärk on kujuneda mudellinnaks, mille ettevõtete edu baseerub linnakeskkonnas katsetatavatel puhtale ja jäätmevabale elukeskkonnale suunatud algatustel ja tehnoloogiatel. Piirkonna ettevõtjad, kõrgkoolid ja avalik sektor on moodustanud Greenreality võrgustiku suhtluseks ja valdkondlike uute algatuste toetamiseks. 

Kõige tugevamad osapooled rohelise suuna hoidmisel on Lappeenranta-Lahti University of Technology  ehk lühidalt LUT  ja LAB University of Applied Sciences. Mõlemad koolid on samas kampuses ja ühendatud. LUT ülikool otsib uusi lahendusi ja õpetab valdkondi, mis on suunatud puhtale energiale, veele ja õhule. Ligi 50% ülikooli rahastusest tuleb projektidest ja ettevõtetelt. LUT kuulub 300 maailma parima ülikooli hulka. Mõlemas koolis on inglise keelseid õppekavasid ja tasuta haridus, kui sisse saad ja oled EU kodanik.   Oleks noorem, läheks kohe. Äkki kunagi lähengi. Piirkonna vaates on kõrgkkooli olemasolu super – noored, verevahetus, teadlased, ettevõtjate huvi, maksutulu, teenuste tarbimine, noorte energia ja algatused jne. 

Lappeenranta piirkonna strateegia läbimõeldus, erinevate organisatsioonide pühendumine samale fookusvaldkonnale ja reaalsed tegevused on ideaal, kuhu omavalitsus/maakond võiks püüelda. Kui praegu alustada ja piirkonnas oleks ka kõrgkkool, siis võiks ehk 15-20 aasta pärast sarnasesse punkti jõuda. 

✔ Siit edasi räägikski Rõuge valla arengustrateegiast. Kolmapäeval avas vallavalitsus Rõuge valla arengukava ja sellega seonduvad arengudokumendid muutmiseks (arengukava tegevuskava ja eelarvestrateegia). Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus näeb ette, et kord aastas uuendatakse arendusdokumente. Vaadatakse üle, mis tehtud, mis teoksil ja korrigeeritakse. Sel aastal on plaanis suurem ülevaatamine koos teiega. Rõuge valla areng vajab selgemat fookust. Hetkel on valla visioon: 

Rõuge on roheline, hooliv ja arenev vald, kus kõigil on hea olla. Siin elavad õnnelikud, ühtehoidvad ja kodukohta väärtustavad inimesed.

Kui seda visiooni ellu viia, siis peaks laias laastus igale väärtusele/püüdlusele, mis visioonis öeldud, olema tugevad seosed ka arengukavas ja tegevuskavas. Millele keskenduda – kas roheline, hooliv, arenev, õnnelik, ühtehoidev või kodukohta väärtustav? Kõigele ressurssi ei jätku. Üheski valdkonnas ei pruugi tekkida ka selget edu. Lisaks on Rõuge valla visioon sarnane väga paljude teiste Eesti valdade visioonile – keskkonnasäästlik, õnnelik... Miks siis üldse Rõuge vald? Millega me eristume? Miks peaks keegi siia kolima või tahtma siia jääda? Võib olla on Lappenranta eeskujul mõistlik üks katuseesmärk, mille alla koonduvad erinevate valdkondade, ettevõtjate ja kogukondade eesmärgid. Visiooni toetamiseks on hetkel valla arengukavas seitse fookusvaldkonda oma eesmärkidega. Plaan, kuidas need eesmärgid täidetakse ja mõõdikud, millega saaks hinnata, kas elluviidavad tegevused aitavad eesmärgi täitmisele kaasa, on puudu. Ühe aastaga me kõike ei jõua uuendada, sest seadusandlusest tulenevad ajaraamid on ees, aga protsess saab igal juhul alguse. Tahaks arengudokumenti, mis muutub eluks ning mille eesmärgid saavad ka elanike, valla allasutuste ja ettevõtjate eesmärkideks. Keeruline, aga mitte võimatu. Mai algul saab kõigile kättesaadavaks arengukava uuendamisega seotud küsitlus ja kaasamiskava. Vaata Rõuge valla hetkel kehtivat arengukava.  

✔ Reedel kohtusin teist korda Rõuge valla noortevolikoguga. Andsin ülevaate, kuidas omavalitsus toimib ja tutvustasin aprilli volikogusse tulevaid küsimusi. Plaan on kohtuda noortevolikoguga kord kuus enne päris volikogu. Selline positiivne praktika oli kunagi vanas Rõuge vallas. Igakuine ülevaade vallas toimuvast toetab noorte arusaamist ühiskondlikest protsessidest ja võimaldab paremini kaasa rääkida. Leppisime kokku, et noortevolikogu esindaja osaleb arengukava juhtgrupis, noortevolikogu liikmed püüavad osaleda ja kaasata noori arengukava avalikele aruteludele. Nuputasime ka selle üle, kuidas läbi ühiskonnaõpetuse tundide kaasata noorte mõtteid arenguplaanidesse. 

✔ Reede õhtul toimus Ruusmäel kohtumine seoses Rogosi mõisa tulevikuga. Kogukonna soovil toimunud koosoleku eesmärk oli algatada arutelu teemal, kuidas säilitada Ruusmäe elanike ja mõisakooli vilistlaste mälestus uute arengute taustal. Ülevaate sihtasutuse loomisest ja eesmärkidest andsid nõukogu liige ja volinik Aigar Kalk ja SA juhatuse liige Paul Kristjan Lilje. SA Rõuge valla turism asutati, et koordineerida kõigi valla omandis olevate turismiobjektide tegevust (sh Rogosi mõis) ja turismivaldkonna ettevõtjate koostööd. Turismiobjektid on üle antud kasutusvalduse lepinguga 30 aastaks SA Rõuge valla turism. Aprillist on sihtasutuse valduses on kõik ruumid ja maavaldus Rogosi mõisas väljaarvatud vallasvara. Kõik avalikud teenused, mida vald on siiani pakkunud, jäävad alles seni, kuni teenuse järele on vajadus – rahvamaja, raamatukogu, Haanja kooli lasteaiarühm. Kõik kooli puudutav vara, mida peeti oluliseks, koondati ühte õppeklassi nö muuseumiklassi. Kuidas säilitada keldrisse kogutud Rogosi mõisa ja Ruusmäega seotud esemed, vajab nuputamist. Arutleti MTÜ asutamise üle, mis võiks tegeleda mõisakooli mälestuse hoidmisega. Selge vastutaja leidmine on oluline, et väärtused säiliks. 

 

✔ Reede õhtul astusin läbi ka Misso rahvamajast, kus tähistati Misso kultuurielu 85. juubelit. Vahva pidu täis tantsu ja meenutusi. Suur tänu Eda-Karinile Misso kultuurielu säilitamise ja arendamise eest ja kõigile kollektiivijuhtidele ja taidlejatele. Koos käimine ja tegemine aitab säilitada elurõõmu, toetab tervist ning liidab kogukonda. Misso Rahvamajas on peidus eriline pärl – üks ühele Kukekese baar sarjast "ENSV". Puudu vaid Illar. Ruum on paksu tolmukorra all, räämas ja elektrita, aga väärib igal juhul säilitamist. Ehk on mõnel ettevõtjal finantsi, et koht käima panna. Retrobaari tuleks külastajaid kogu Baltikumist. 

 

✔ Täna kohtusin Uue-Saaluse külaseltsiga. Rääkisin Rõuge valla väljakutsetest ja käimasolevatest projektidest. Kogukond tõstatas omakorda mure Haanja looduspargi territoorumil paikneva ja Keskkonnaameti haldusalasse jääva Kavadi järve tervisest, mille mudasetted põhjustavad järve veekvaliteedi muutusi ja vetikate kasvu.