Elu Sänna mõisas, kuldne kikas, Põltsamaa kogemus, Võrumaa laulis ja tantsis - 9.-15.05.22

 SELLESSE NÄDALASSE mahtus

👉 Majandus- ja arengukomisjoni koosolek, kus tutvustasin volikogusse minevat eelnõud, millega vald soovib pikendada MTÜ Sänna Kultuurimõis lepingut vara tasuta avalikuks kasutamiseks kuni aastani 2032. Miks tahame pikendada ja miks just aastani 2032? Varasem leping mõisa peahoone ja kõrvalhoone kasutamiseks kehtib kuni 2027. Et MTÜ saaks Leader programmist taotleda kaasrahastust mõisa siseruumide korrastamisele, on programmi nõue, et hoone peab olema nende kasutuses vähemalt 7 aastat. See oleks praegusest hetkest kuni aastani 2029, aga otsustasime, et pikendame mõisa osas kasutust kuni 2032, et anda võimalus ka järgmisel aastal taotleda ning sümboolselt oleks see 10 aastat praegusest hetkest. MTÜ ise taotles lepingu pikendamist kuni aastani 2037, aga kuna leping tuleb lähiaastatel mõisa peahoone ja kinnistu osas ümber teha (loe altpoolt), siis ei ole vajadust nii pikaks lepinguks. Majanduskomisjon oli eelnõu toetamise poolt. Loodetavasti toetab ka volikogu. 

MTÜ Sänna Kultuurimõis on kolmeteistkümne tegutsetud aasta jooksul kaasanud projektide toel mõisa korrastamisse üle poole miljoni euro, korrastanud ligi 1600 m2 sisepinda ja loonud õuealale erinevaid atraktsioone - matkarada, laste mänguväljak jm. Ruumide järkjärgulise valmimise käigus käivitati erinevaid kogukonnateenuseid nagu raamatukogu, avalik internetipunkt/kaugtöökeskus, selvepesu, duši kasutamise võimalus, puutöökoja kasutamine, kangastelgede ja õmblusklassi kasutamine. Lisaks on MTÜ vedanud eest erinevate kultuuriürituste korraldamist: kino, kontserdid, teater, kirjandusõhtud, astronoomialoengud jne. 

2014 asutati erakool Leiutajate Külakool. Praeguseks on kooli nimekirjas 50 õpilast. Nendest 15 õpivad koduõppe suunal. Rõuge valla õpilasi on koolis kaheksa. Kool pakub tööd kümnele inimesele, kellest viis on Rõuge valla elanikud. Uue algatusena on plaanis õuelastehoiu avamine. 

Kogukond on aastate jooksul olnud tõrges Sännas mõisas tegutsejate osas. On täiesti loomulik, et muutused tekitavad vastuseisu. Suhtlesin piirkonna kahe erineva MTÜ eestvedajatega - MTÜ Sänna Mõisakeskus ja MTÜ Sänna Külaühing. Tõdeti, et kuigi 15 aastat tagasi oli mõisa andmine uutele tulijatele valus ja mõisa tegevustega pole alati nõustutud, siis on mõis kenasti renoveeritud ja nähakse, et piirkonnas pole initsiatiivi ja tegijaid, kes suudaksid mõisale nii palju elu anda. MTÜ Sänna Külaühing andis teada oma huvist ühe-kahe ruumi osas meiereis ehk mõisa kõrvalhoones. Sellega seoses ei pikenda vallavalitsus hetkel kõrvalhoone osas lepingut. Kõrvalhoone osas kehtib leping kuni aastani 2027. Siis on mõistlik teha meiereile ideekonkurss või läbirääkimised kogukonna mittetulundusühingutega, et pakkuda huvilistele võimalust. 

Valla vaates on MTÜ Sänna Kultuurimõis näol tegemist uskumatu nähtusega, kus mittetulundusühing väärindab valla vara, pakub kogukonnateenuseid, korraldab avalikkusele suunatud üritusi ning pakub piirkonnas täiendavat hariduslikku valikut. MTÜ kirjutab ja algatab projekte mõisa korrastamiseks, katab majade kulud ja saab ise hakkama. Oleks meil ometi rohkem selliseid MTÜsid ja algatusi, kes suudavad ise luua elu ja majandada. Majasid, mida koos ülevalpidamise kuludega kasutada anda, on Rõuge vallas mitmeid.

Kuna 2013. a sõlmitud leping vara kasutuseks on lihtkirjalik, siis on mõistlik see tulevikus  kindlasti notariaalselt vormistada, et mitte olla avatud poliitilistele tuultele ja muutustele. Notariaalselt vormistatud leping annab suurema investeerimiskindluse MTÜle ja kindlustunde ka lapsevanematele, kes otsustavad oma lapse lasteaeda või kooli panna ning ehk teevad ka ise otsuse Rõuge valda elama tulla. 

Nädala keskel võeti Rõuge kiriku tornist seoses tornikiivri remondiga maha rist. Asemele tuleb kuldne kikas. Kuna tellingud on juba üleval, siis püütakse üle lubjata ka kirikutorni neli külge.  

Neljapäeval ja reedel käisid valla ametnikud ja töötajad õppereisil Põltsamaal. Miks Põltsamaal ja miks need ametnikud üldse kusagil käivad? Et kuulda Põltsamaa kogemust haldusreformi järgsest valla asutustevõrgu muutusest, 2021 a läbi viidud haridusvõrgu ümberkorraldamisest ja erinevatest projektidest. Põltsamaa vald on suuruselt natuke väiksem kui Rõuge vald, aga elanike arv üle 9300. Neli aastat tagasi liitusid Põltsamaa linn, Põltsamaa vald, Pajusi vald ja Puurmani vald. 

Peale vallavanem Karro Külanurme presentatsiooni jagunesid Rõuge ja Põltsamaa töötajad vastavalt valdkondadele töörühmadesse, kus vahetati infot valdkondlike väljakutsete üle. Mured ja rõõmud on sarnased, lahendused mõnikord erinevad ning üksteiselt parimate praktikate õppimine on võimalik. 

Oluline oli ka töökollektiivi ühine väljasõit, et tugevdada meie-tunnet. Mõtestasime ühist väärtusruumi ja otsisime lahendust, kuidas parandada sisemist kommunikatsiooni, et kõigi ettepanekud töö paremaks korraldamiseks ja igapäevased mured oleks kiire toimetamise juures kuulda. 

PS! Kes suvel Eestis ringi sõidab, siis võtke kindlasti plaani ka Põltsamaa veelauakeskus WPARK. Kamari järvele on ehitatud vinge rada, kus saab ringkaabli abil sõita veelauaga, lisaks on vee peal batuudipark ja rannas seiklusrada. 

Laupäeval toimus Võrumaa laulu- ja tantsupidu, kus osales 12 erinevat Rõuge valla kollektiivi. Ilus pidu, mis tõi rahva kokku pidutsema ja emotsioone jagama. Suur tänu juhendajatele: Anu Taul, Ulvi Toomik, Ive Ruusamäe, Merike Helekivi, Kaisa Hallop, Riina Kööts ja Signe Rõõmus. Suur tänu, Võrumaa Arenduskeskus, hea korralduse eest! Juba järgmisel laupäeval, 21.05, saab valla laulu- ja tantsurahvast näha Mõnistes, Rõuge valla laulu- ja tantsupeol.