PÄRAST MEID VÕI VEEUPUTUS - 25.-31.07.22

Järjekordselt tõusetus kaevanduslubade teema. Ehitusmaavara on riikliku tähtsusega küsimus. Riik (Keskkonnaamet) on kaevandusloa (keskkonnaloa) andja, aga vald peab eelnevalt andma oma arvamuse. Arvamus on Keskkonnaametile siduv. Vallapoolne negatiivne vastus võib tähendada seda, et ettevõtja, kes planeerib kaevandada, läheb valla vastu kohtusse. Hetkel on Keskkonnaamet küsinud arvamust Taudsa külla kaevandusala avamiseks. Taotletav ala asub vahetult Taudsa küla ajaloolise taluhoonestiku lähistel (70-210 m kaugusel elamutest) ja paikneb Püssapalu maardlast (Nogopalu mäeeraldistest) peegeldusena üle maantee.

Seni on Taudsa küla ja aktiivsete kaevanduste vahel olnud puhvriks maantee. Elanikud on talunud üle tee toimuvat aktiivset kaevandamist aastaid. Eelmisel sügisel andis vald samasse kohta uuringuloa. Vald ei saa uuringuloast keelduda, sest uurimine ei ole kaevandusloa eeldus ja ka riigil on huvi kaardistada potentsiaalsed ehitusmaavarad.

Püssapalu maardla (punased on aktiivsed kaevanduslubadega alad, kollasega viirutatud reservvarud)

Kaevandusloa juurde tagasi. Hetkel kaevandatakse Püssapalu maardlas ligi 100 hektaril. Varus on teine sama palju. Pikas vaates tähendab kaevandusloa andmine teisele poole teed seda, et elu Taudsa külas on kümne-kahekümne aasta perspektiivis välja suretatud. Kinnisvara hinnaks saab piir, mida pakuvad kaevandajad. Elada seal enam mõistlik pole, sest kes see ikka keset kaevandust tahab elada. Või kui just meeldib kõrbe ja kaevandusmasinate vaade... Taudsa küla elanikud on kaevanduse laienemise vastu. Kui kaevanduste piirid laienevad, siis sattuvad tulevikus ohtu ka järgmised külad. Eesti maardlate kaarti saad vaatata siit. Kui lööd otsingusse sisse Taudsa, siis näed Püssapalu maardlat. 

Kaevanduste ümber spekuleeritakse ka kinnisvaraga. Mitte ainult Püssapalu maardla ümber, vaid ka mujal. Kui krundid kaevanduste ümber on kaevandusettevõtjate ja nendega seotud isikute käes, siis pole ka nö vahetute piirinaabrite vastasseisu. Pahaks ei saa seda panna, sest ettevõtjad mõtlevad tulevikuperspektiividele. See aga toetab omakorda ettevõtte arengut, tööhõivet, maksude laekumist jne.

Saan aru, et kusagilt peab ehitusmaavara tulema. Lisaks on kõigil Eesti elanikel õigus Rõuge valla maavaradele. Nii nagu ka Rõuge valla elanikel on õigus teistes valdades kaevandatavatele maavaradele. Samas kaarte vaadates tundub mõistlik, et enne kui uutele aladele asutakse, kaevandatakse mahud ära reservmaadel, mis on olemasolevate aktiivkaevandusalade kõrval ja paiknevad kompaktselt ühel pool teed.

Vallavalitsus ei kujunda üksinda valla maadel toimuvat maavarade kaevandamise poliitikat. Oma arvamuse annab keskkonna- ja korrakaitsekomisjon ja otsuse teeb volikogu. Tegemist on keerulise teemaga, mis nõuab huvide kaalumist ja mõjutab elu väga pikka aega. Mõtteviisi, et pärast meid tulgu või veeuputus, ei saa me endale lubada.

TEEMA VAHETUS 😉

Projektide pikendamisest. Kuidas käituda, kui valla poolt toetatud projekt ei teostu õigel ajal? Mõnikord juhtub, et asjad on keerukamad, kui esialgselt planeeritud. Sel kevadel muudetud ettevõtlustoetuse korra järgi on pikendamine võimalik siis, kui taotleja küsib pikendamist enne projekti tähtaja lõppemist. See põhimõte kehtib ka teiste valla toetuste puhul. Projektid, mis on esitatud varem (enne kui korda muudeti), käsitletakse veel vana korra järgi. Nüüd ja tulevikus on oluline taotleja enda hoolsuskohustus.

Aastaid on ettevõtlustoetuse summa olnud 1000€. Tänasel päeval on toetuse piirmäär muutunud ebamõistlikuks võrreldes haldusmenetlusega, mida see toob kaasa nii taotlejale kui menetlejale. Sügisel vaatame toetuse määra üle. Mõistlik tunduks tõsta see 3000€ või 5000€. Vald jagab aastas ettevõtlustoetuseks 15 000€.

Ragnar Saage Tartu Ülikoolist ja Tiit Kobrusepp Tallinna Ülikoolist

Vahepeal toimus ka kohtumine Rõuge Ööbikuoru muinastalu eestvedajate ja Ööbikuoru turismitaristu arhitekt Karmo Tõraga, et visioneerida Rõuge linnuse teemadel.