13, 10 000 ja palverännak - 3.10-16.10.2022

Mari Kalkuni klõps Viitina madalseiklusraja avamiselt. Vasakult Liisi Kasuk, Ede Pähn ja raja ehitaja.

Pilk sotsiaaltöösse

Olen siiani bloginud Rõuge valla elust, sündmustest ja akuutsetest teemadest nädala vaates. Paljud argimured jäävad seejuures lahti rääkimata. Kõike on lihtsalt nii palju. 

Üks valdkondadest, mis võtab suure osa eelarvest ja millega on igapäevaselt seotud 13 inimest ehk kõige rohkem töötajaid, on sotsiaalvaldkond. Imestan ja imetlen iga päev, kui pühendunult teevad sotsiaaltöötajad oma tööd ja kui empaatiliselt nad suhtuvad oma klientidesse püüdes mõista igaühe erinevat konteksti. 

Taustainfoks, et olenemata omavalitsuse suurusest ja võimekusest tuleb igal kohalikul omavalitsusel vastavalt Sotsiaalhoolekande seadusele tagada elanikele 13 teenust: koduteenus, väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus, tugiisikuteenus, täisealise isiku hooldus, isikliku abistaja teenus, varjupaigateenus, turvakoduteenus,  sotsiaaltransporditeenus,  eluruumi tagamise teenus, võlanõustamisteenus, lapsehoiuteenus,  asendushooldusteenus, järelhooldusteenus. Võrdluseks, et STAR (sotsiaalteenuste ja toetuste andmeregister) andmetel maksab Võru linn oma elanikele täiendavalt 14 erinevat sotsiaaltoetust, Rõuge ja Võru vald maksavad 13 täiendavat toetust, Antsla 9 ja Setomaa 4. Näiteks edumeelne Saaremaa vald maksab nelja täiendavat toetust. Mõned Rõuge valla toetustest on vajaduspõhised, aga mõned ka universaalsed (sünnitoetus, matusetoetus, 1. kl mineja toetus, põhikooli lõpetaja toetus jt). 

Vaadates inimeste lugusid on näha, et isikud, kes tulevad teenusele, jäävad sotsiaalvaldkonna kliendiks väga pikaks ajaks või kogu eluks. Ja ma ei räägi siinjuures raskete puuetega isikutest, kes oma puudest või raskest haigusest ei parane. Omavalitsus aitab kõiki oma ülesannete piires ja kohati palju rohkemgi, aga kuhu on jäänud inimese enda roll ja vastutus? 

Sotsiaalseadustiku üldosa seaduses on öeldud, et isikul on esmane vastutus teda ohustavate sotsiaalsete riskidega toimetulekul. Lisaks, et asjaolude muutumise korral peab isik aitama igakülgselt kaasa hüvitise kohandamisele. Enamasti seda ettepanekut, et teenust vähendada, klientidelt pigem ei tule ja piisavalt tihedaks olukorra hindamiseks ei jagu lihtsalt töötunde. Erandiks on hooldajatoetuse äralangemine seoses abivajaja paigutamisega hooldekodusse. 

Algul imestasin, et mõnel teenuse taotlejal on nii alanevad kui ülenevad sugulased, aga ükski sugulane ei ole nõus selle isiku eest hoolt kandma, võtma oma koju või aitama tasuda tema hoolduse eest. Tihti selgub, et needsamad sugulased on ka ise sotsiaalosakonna kliendid. Ja mõnikord on tegemist pärilike haiguste edasikandumisega ühelt põlvkonnalt teisele. 

Üks sotsiaalteenuse nõutajate grupp on sõltlased. Isik on ise oma elu alkoholiga hävitanud ja nüüd on tal õigus elada kõigi teiste kulul. Njah...

10 000 aastat kogemust

5. oktoobril tähistati eakate päeva. Sel puhul oli 140 Rõuge valla erinevate paikade väärikat kokku tulnud. Kuulati kõnesid ja esinemisi, tantsiti ja aeti juttu oma kaasteelistega. Arvutasin, et ruumis oli kokku ligi 10 000 aastat kogemusi. Kui saaks selle tarkuse ometi kuidagi kokku korjata.

Palverännak ministeeriumitesse

10. oktoobril toimus kotumine kaitseminister Hanno Pevkuri ja tema meeskonnaga. Initsieerisin selle kohtumise, et saada teada, mis on plaanid Nursipaluga. Kuna meedias on teemat puudutatud, aga Võrumaa omavalitsusjuhid plaanidest ei tea, siis palusin kohtumist. Kohtumisele kaasati lisaks Rõuge vallale ka Antsla ja Võru vallavanemad, et me kuuleks kõik korraga riigi plaanidest. Kuna tegemist on väga mastaapse plaaniga, mida juhib riik, siis pole minul voli sellest rääkida. Lähiajal tutvustab kaitseminister Nursipalu laienemisega seotud plaani kõigile asjassepuutuvatele Võrumaa omavalitsuste volikogude liikmetele. 

11. oktoobril tegin kaugtööd Rahandusministeeriumis, et kohtuda võimalikult paljude regionaalvaldkonna eest vastutavatega ja rääkida neile Rõuge valla muredest - finantskorrektsioon, energiakulude kasv ja vähenev tulumaksulaekumine. Kahjuks omavalitsustele lisarahastust energiakulude katteks ei anta. Omavalitsused küll vahendavad riigi poolt eraisikutele antavaid energiatoetusi, aga vallal endal tuleb oma jõududega hakkama saada. Varasemast on valla laenukoormus väga kõrge ja igakuised laenumaksed nii suured (ning järgmisel ja ülejärgmisel aastal veelgi kasvamas), et meie investeerimisvõimekus on EL uue toetusperioodi künnisel kehv või vaat et olematu. Peame otsima kiireid lahendusi kärpimaks valla jooksevkulusid nüüd ning tegema radikaalsemaid ja samas kvaliteedile suunatud otsuseid, et vald oleks tulevikus jätkusuutlikum. 

12. oktoobril olin panelist haldusreformi seminaril, kus tutvustati seireraportit "Viis aastat haldusreformist". Rõuge valla kogemus on eriline ja sellest teen kindlasti lähiajal eraldi postituse. 

Õppekäik Tõrva

13.-14. oktoobril külastas Rõuge vallavalitsus Tõrva valda, et kuulata sealseid haldusreformijärgseid kogemusi. Vallavanem Maido Ruusmann tegi ülevaate planeeritavatest reformidest, populaarsest perekruntide projektist ja teistest headest praktikatest. Rõuge töötajad kohtusid Tõrva kolleegidega, et arutleda oma tegevusvaldkonna kitsaskohtade üle. Külastati Tõrva valla suuremaid arendus- ja investeeringuprojekte. 

Leia tasakaal Viitina järve ääres

Möödunud laupäeval avati kaasava eelarve toel ehitatud Viitina madalseiklusrada. Tasakaalupark asub künkal, kust on imeilus vaade Viitina järvele. Rada pakub väljakutset ja põnevust igas vanuses turnijale. Projekti vedasid eest Ede Pähn ja Liisi Kasuk. Ülivahva park ootab kasutajaid!