Tegutsemise energia kasvamas, rahaenergia pingestatud - 12.09-02.10.2022

Vasakult: Kalmer, Urmas, Kadri, Mairi, Britt ja kohtunik (pildilt puudu Piret, Siim ja Tõnu)

Parem klienditeenindus, mälu ja ideepank tulevikuteenuste arendamiseks

Üheks kitsaskohaks valla tegemistes on info liikumine ja selle salvestumine. Saan elanikelt kõnesid erinevatel teemadel. Tihti lisatakse jutu lõppu midagi sellist, et helistasin valda kaks aastat tagasi ja rääkisin kellegagi. Lubati lahendada, aga midagi pole tehtud. Mina ei tea, kellega on suheldud ja mida inimesele tookord vastati. Mõnikord selgubki ärakuulamise käigus, et vald ei saagi sel teemal aidata (näiteks on tegemist naabritevahelise tüliga, kuhu vald ei sekku). Teinekord helistab elanik läbi viis ametnikku, küsides ühte ja sama asja. Kas elanik teeb seda sellepärast, et üks ametnik suunab teisele jne või ei meeldi elanikule vastus, mille ta ühelt ametnikult sai ja proovib uuesti (ka see on üsna tavapärane). Mõlemal juhul kulutab nii elanik kui töötaja väärtuslikku aega ja klienditeeninduse vaatest on asi käkk.  

Infoks neile, kes pole avaliku sektori töökorraldusega kursis: pöördumised, avaldused, kaebused, info küsimised ja kõik muu, mis tuleb sisse kirja teel, registreeritakse dokumendihalduse süsteemis. Rõuges on kasutusel platvorm Amphora, kus kirja registreerimisel määratakse vastutaja ja tähtaeg. Asutusele jääb maha jälg pöördumisest ja vastusest, kuid süsteem on kohmakas ega võimalda andmeanalüüsi. 

Küsimused, mis tulevad sisse telefoni, messengeri või muul teel, ei registreeru kuhugi. Ka neid pöördumisi, mis saavad e-posti teel kiirelt vastatud, ei registreerita dokumendihaldussüsteemis, sest juba ainuüksi sinna registreerimine - metaandmete, õiguslike aluste ja muu loomine - võtab ebaproportsionaalselt suure aja võrreldes kiire vastusega meili teel. 

Võtame praegu ette telefoni teema. Meile helistatakse väga palju, aga telefonipöördumised - nii need, mis on asjakohased ja saavad koheselt vastuse, kui need, mis ei puuduta valla teenuseid, ei jäädvustu kuhugi. Palju struktureerimata vallaelanike muresid ja ettepanekuid on õhus, aga see ei jõua meie igapäevasesse teenuste arendusse. Vallavalitsusel kui asutusel puudub mälu, mis teemal pöördutakse ja kas asi sai lahenduse. Meeskondade juhtidel puudub ülevaade teemadest, millega pöördutakse, ning töötajate ajakasutusest; ametnik, kes töölt lahkub, viib kaasa kogu suhtluse ajaloo elanikuga.  Võimalik lahendus vallale oleks näiteks Pipedrive'i laadse CRM süsteemi kasutuselevõtt, aga meil oleks vaja veel ühte moodulit - aju, mis analüüsiks sisse tulnud päringuid ning võimaldaks hinnata hetkeseisu andmepõhiselt, ja erinevaid prognoose tulevasteks arendusteks. 

Seega tahame luua struktureeritud info liikumise süsteemi, et muuta andmed analüüsitavaks ning samaaegselt kaasata iga elaniku tagasiside, kes pöördub, arendussisendiks. 

Käisime sel teemal ajugümnastikat tegemas Võrumaa loometalgutel Vunki Mano, kus sai koostatud lahenduse esialgne protsessikirjeldus. Pikk jutt lühidalt: info siseneb ühest väravast, kus see jäädvustub ja sorteeritakse; pöördumine jõuab õige lahendajani ning elanik saab tagasiside ja kvaliteetsema lahenduse (ametnik viib ennast enne kontakti võtmist teemaga kurssi); ametnik saab enda tööd ajastada. Struktureeritud andmetest tekib mälupank, mis võimaldab talletada elanike teadmised ja kogemused analüüsitud kujul. Need on sisendiks avalike teenuste arendamisel ja disainimisel. Töö muutub targemaks ja tõhusamaks, asutusele jääb elanikuga suhtlusest jälg. 

Kuidas edasi? Kaardistame sarnased kogemused ja teenustepakkujad turul, määratleme katsemeeskonna ja viime läbi 3-kuulise testperioodi. Saadud kogemused annavad infot täpsemaks ülesande püstituseks ja edasiliikumiseks. Kui tead olemasolevaid lahendusi või mõnda moodulit, mis meile sobiks, siis palun anna kommentaarides teada. 

Meie loometalgute tiimis lõid kaasa elanikud Piret Põldsaar, Kalmer Vodi, ekspertidena Kadri Kangro ja Siim Vahkel, valla töötajatest Britt, Mairi Raju-Toots ja Tõnu Niilo. 

Vahepeal sai esitatud kaks meie piirkonna väärtusi toetavat projekti kultuuripealinn Tartu 2024 Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammi: 

1. Kogukonnafestival "Mina tean, kust tuleb minu toit". Ürituse fookus on maalähedasel elustiilil, mahetoidul, noorte teadlikkuse tõstmisel ning teaduse ja praktika sidumisel - Maailmaülikooli mahekäraja loengud. 

2. Mitmepäevane üritus "SANNA", mis võimaldab läbi saunade külastuse suhestuda meie piirkonna inimeste, looduse ja kultuuriga. Esimene katsetus leiab aset selle aasta valla sünnipäeval. 

Misso lasteaed

Sotsiaalmeedias ja laiemalt on leidnud kajastust Misso lasteaiarühma teema. Praeguste inim- ja rahaliste ressurssidega on Missos keeruline tagada kvaliteetset teenust ning riigi poolt nõutud koolieelse lasteasutuste õppekava täitmist. Soovime teenuse ümber korraldada, mitte kaotada. Ma ei peatu sel teemal pikemalt. Kõik, kes soovivad konstruktiivselt kaasa mõelda, on oodatud 17. oktoobril kell 17.00 Misso Rahvamajja. 

Elanike ettepanekud

Valla arengukavast on juttu olnud. Arengukava koostamise protsessis ja arendusfookuste valimisel oli oluline elanike arvamus. Lahtiste vastustega elanike rahuloluküsitlusele laekus 169 pikka ja sisukat arvamust. Vastustes välja toodud tugevuste, nõrkuste, ohtude ja võimalustega arvestati arengukava koostamise käigus, aga üksikasjalikud ettepanekud, mis võiks kohe ära teha, võeti ette septembri keskel. 

Ettepanekud seoti teemade kaupa kimpudesse, vaadati läbi, kaaluti nende prioriteetsust ja lahendamise võimalikkust, võeti töösse või lükati edasi rahaliste võimaluste puudumise tõttu. Selgus, et nii mõni mure on juba lahendatud. Oli ka ettepanekuid, mis puudutasid RMK-d (matkaradade hooldus) või Transpordiametit (riigiteede hooldus - kõik valla alevite ja suuremate külade vahelised teed on riigi omad ja riigi hooldada). Need ettepanekud anti edasi vastutavatele ametitele. Kuna vastamine oli anonüümne, siis probleemide püstitajatele otse vastuseid anda ei õnnestu. Teeme seda üldistatult oktoobrikuises valla lehes. Muide, kui soovite teada, kus on riigitee jm, siis vaadake platvormi TarkTee, zoomige oma kodukohta ja valige kaardikiht riigiteed. 

Rongiga Riia loomaaeda

Vahepeal on edasi liikunud Valga-Koidula raudteeühenduse teema. Nagu juba varem olen kirjutanud,  tahame ühendust Riia ja Rail Balticuga, et Kagu-Eesti ei jääks saareks. Omavalitsuste juhid on kohtunud nii Eesti Raudtee, Kaitseministeeriumi kui Elroni esindajatega. Ees seisab kohtumine MKM-iga. 

Aluksne ja Rõuge kohtumine Aluksne vallamajas

Naabritel külas

19. septembril käisime Aluksnes kohtumas vallajuhi Dzintars Adlersi ning tema meeskonnaga. Vallad ei ole peale Eestis toimunud haldusreformi omavahel suhelnud. Eelmisel aastal toimus Lätis uus haldusreform ning praegu on Aluksne haldusterritoorium samas suuruses kui varasem Aluksne rajoon/maakond. Kohtumisel tehti ülevaade vahepeal toimunud muutustest ja arenguvajadustest. Eesmärk on leida ühised koostöökohad. 

Sünnipäeval sauna!

29. septembril kohtusid need saunade omanikud, kes avavad valla sünnipäeva puhul oma uksed külalistele. Tutvuti ja jagati oma saunade lugusid. Tore, et nii paljud pered soovivad pakkuda elamusi kogukonnale ja külalistele, üks osalev saun on lausa Valgamaalt. Eda Veeroja jagas kogemusi Haanimaa suitsusauna nädala korraldamisest. Selgus, et igaühel on erinev arusaam soome saunast. Arvasin, et minu tavaline puuküttega ja kõrgele temperatuurile köetav saun on soome saun, aga saunatargad nimetavad seda hoopis puuküttega saunaks. Või on see hoopis eesti saun või 70ndate retrosaun 🙈?

Kokku osaleb sünnipäeva saunaüritusel 47 sauna, nendest 18 on avatud eelregistreerimise alusel kõigile huvilistele. Ka minu koju saab sauna ja kümblustünni nautima tulla, aga juba varahommikul, sest tahan ise külastada teisi avatud saunasid. 

Hakkame raha trükkima

Teeme lähipäevil Võrumaa omavalitsuste poolt riigi poliitika ja rahastamise osas ühispöördumise riigile. Selle sisuks on järgmise aasta eelarve. Riigi vajalikud ja õiged otsused tõsta õpetajate palkasid, miinimumpalka ja tulumaksuvaba miinimumi panevad omavalitsused tugeva surve alla, sest need tõusud on otseselt seotud omavalitsuste toimetulekuga. Praegune omavalitsuste rahastamise mudel eelistab suuri ja tõhusaid, nii on see aastaid olnud. Näiteks võib tuua rahastuse haridusele - riigi poolse rahastusega tulevad toime need koolid, kellel on ühes kooliastmes vähemalt 30 õpilast (1.-3. klassini 30 last, 4.-6. 30 last, 7.-9. kl 30 last - kooli kohta u 90+ õpilast). Seega tähendavad 2023. aastaks ette nähtud palgatõusud väikeste omavalitsuste ja meie koolide jaoks veel suuremat koormust (peame maksma kinni vahe, mis jääb riigi poolt makstud õpetajate arvu ja meie koolides vajamineva õpetajate arvu vahele). Arusaadavalt kasvab ootus palgatõusule sarnaste valdkondade töötajatel. 

Ka töötab omavalitsuses miinimumpalga lähedase töötasuga inimesi, lisaks mõjutab tulumaksuvaba miinimumi kasv KOV tulumaksu laekumist. Seda laekub vähem. Kõik see toob kaasa investeerimisvõimekuse vähenemise olulisel määral. Rõuge puhul on see tulenevalt varasemast kõrgest laenukoormusest niigi väga napp. 

Pöördume vallana riigihalduse ministri poole ka eraldi, et kutsuda valdkondlikke eksperte appi kaasa mõtlema, kuidas tagada teenused ja säilitada minimaalne investeerimisvõimekus. Valla rahaline olukord tulenevalt eelmise aasta lõpus saadud finantskorrektsioonist (auk valla eelarves projektist Haanja puhke- ja spordikeskuse väljaarendamine aastaringseks spordi-, turismi- ja puhkekeskuseks - 323 885 eurot), energiahindade mitmekordsest kasvust, suurte ühinemislepingus kokku lepitud projektide elluviimisest oma eelarve/laenu toel, ehituste olulisest kallinemisest ning tulumaksu laekumise vähenemisest, on kehvas seisus. Kehvad ajad on kõigil ettevõtlusharudel, kelle tootmisahelas on elekter olulisel kohal. Ettevõtluse kokkutõmbumise esimesed mõjud näitavad ennast üksikisiku tulumaksu laekumises.