Kuidas Rõuge vald kriisiks valmis on?

Olen 26 aastat elanud inimesega, kes valmistub iga päev sõjaks. Kümme aastat tagasi otsustasin, et ei jõua enam valmistuda – mõelda, et midagi kohe juhtub, kontrollida konservide-ravimite tähtaegasid, mõelda, mida pakkida kotti, kui kohe tuleb minna jne. Mulle aitab. Aga harjumused on meist suuremad – kontrollin varusid ja tähtaegasid automaatselt. Kordan mõttes üle, kus midagi asub jne, ilma suurt mõtlemata, miks seda teen.

Paraku ei ole minu varsti aasta vallavanemana töötatud aeg olnud muud kui teekond ühest kriisist teise. Üks kriis lahjeneb, kasvab uueks või on kohal juba järgmine ja veel soovimatum (COVID meie hooldekodudes, Missos ümber minevad veokid, Ukraina sõda, põgenike vastuvõtuga seonduv, energiakriis, eelarvekriis).

18. novembril toimus Võru Kandles konverents „Kagu-Eesti torm +3“. Konverentsi peamine fookus oli omavalitsuste, elutähtsate teenuste tagajate (vee, side ja soojaettevõtted) ja suurettevõtete valmisolek võimalikeks elektrikatkestusteks. Oli juttu sellest, et sel talvel on võimalikud elektrikatkestused, mis võivad olla tingitud nii meie "sõbralikust" naabrist kui sellest, et elektrivõimsused ei vea välja, kui meie elektritarnijatel on rikkeid. Riik on sel aastal elanikkonna kaitsega seonduvad tegevused ümber mõtestanud. Kriisideks valmistumiseks on eraldatud rahalist ressurssi, korraldatakse koolitusi nii ametkondadele kui elanikele.

Ka Rõuge vald on sel aastal tegelenud kriisideks valmistumisega. Peale Missos toimunud veeldatud gaasitsisterni kummuli minekut ja inimeste evakueerimist hakkasin uurima, kas vallas on olemas mingi plaan. Midagi, mida uue vallavanemana saaksin lugeda, millest juhinduda; kus on meie ressursid, mis on üldse olemas jne. Selgus, et paar aastat tagasi toimunud kriisikomisjonis oli võetud plaani teha kriisiplaan, aga elu tuli vahele. Nii vallas juhtubki. Kuna inimesi on vähe ja teemasid väga palju, siis tegeletakse sellega, mis on parajasti akuutne. Samas ei saa öelda, et vald ei oleks olnud valmis kriisiks. Oli küll. Aga reaalsus oli see, et kõik teadmised ja info nii generaatorite, kütuse, puurkaevude, kuidas midagi töötab jm osas paikneb kolme piirkondades pikka aega töötanud haldusspetsialisti peas. Nemad teavad kõike, neil on kogemused erinevate olukordade lahendamisel, sest nad teevad seda igapäevaselt. Valla enda järjepidevuse ja valmisoleku seisukohalt ei ole see hea, kui asjad pole paberil ja vallajuhile (kes iganes see ka on) kättesaadav. Kui haldusspetsialist on kriisi puhkemise ajal eemal, siis peavad ka teised suutma üle võtta.

Mis siis praeguseks on tehtud?

Tööriistakastis on info ressursside kohta:

•            Prioriteetsed objektid ja evakuatsioonipunktide olukord

•            Kortermajade kriisihalduseks vajalik info (kontaktid, vee- ja kanalisatsioonilahendused)

•            Generaatorite info (asukoht, teisaldatavus, kütus) ja ühendusvõimalused

•            Infostendide asukohad üle valla, sh külades

•            Kaardistatud töötajate alternatiivsed oskused ja alternatiivside info

•            Ülevaade suurfarmidest ja nende kriisivarudest

Kinnitatud on uus kriisikomisjon ja laiendatud kriisikomisjon. Kokku on lepitud, kuidas tunda ära ohuolukord, millal ja kuhu koguneb valla kriisikomisjon, et valla autode kütusepaagid alati vähemalt pooltäis. Kriisi juhtimiseks ilma elektrita on vallamajas 1:50 000 mõõtkavas valla kaart ja samasugused väiksemad versioonid teenuspunktides. Olulised dokumendid on paberile välja prinditud. Olemas on kontoritarbed kriisiks juhuks, kui elekter kaob pikemalt, sh kiletaskud stendidele info paigutamiseks.

Sel aastal avatud kriisimeetmest soetati neli täiendavat generaatorit, ehitatakse välja generaatori ühendamise võimekus valle seitsmele objektile, Päästeameti soovitusel osteti satelliittelefon, et täieliku side katkemise korral oleks võimalik saada ühendust Päästeameti või muude ametkondadega. 

Mis on veel hetkel lõpetamata? Kokku kirjutamisel on kriisiplaan, et uutel töötajatel, kes vallaga liituvad, oleks lihtsam. Puudu on eelkommunikatsioon elanikele selle kohta, kus ja kuidas hakatakse infot jagama ja mida vald teeb. Plaanis on nende sõnumitega jõuda jaanuarikuisesse valla lehte.

Tähelepanu, kogukondlikud MTÜd!!!

Päästeamet kuulutas välja kriisideks valmistumise toetusvooru kogukondadele. Riigi ja kohaliku omavalitsuse abi ei pruugi ulatuslikus kriisiolukorras igaüheni kiirelt jõuda. Oluline on, et ka kogukonnad mõtleks oma valmisolekule ja varudele, mis aitavad kogukondadel kriisidega paremini toime tulla. Voor on avatud 31. detsembrini ja taotleda saab kuni 2000 eurot.

https://kriis.ee/uudised/paasteamet-kuulutab-valja-projektikonkursi-et-toetada-kogukondi-kriisideks-valmistumisel

Aluksne visiit

15. november tegid Aluksne vallavalitsuse esindajad vastukülastuse Rõuge valda. 7. novembrist 15. veebruarini on avatud I Eesti-Läti programmi voor. Avatud taotlusvoore on tulemas teisigi, aga kõigepealt tuleb üles leida koostöökohad ja tegevused, mis on mõlema piirkonna jaoks olulised. Leppisime kohtumisel kokku, et alustame rahulikult ning loome ja taastame esialgu kultuurialased sidemed. On ju meie rahvamajad ja kollektiivid üksteisele nii lähedal, et külla esinema minna on lihtne. Lisaks oli juttu Kikkajärve kalapüügivõistluse taaskorraldamisest ja võimalikust ülepiirilisest kohvikutepäevast.

17. detsember algab turismi ja suusatalv

Vahepeal on koos käinud sihtasutuste Haanjamaa Sport ja Rõuge valla turism eesvedajad ning valla töötajad, et valmistada ette 17. detsembril toimuvat suurt talve avamist. Sel päeval avatakse ametlikult nii uue kuue saanud Haanja puhke- ja spordikeskuse maja, suusarajad kui turismitalv. Meie piirkonnas tuleb lumi tihtipeale maha esimesena ja püsib Haanja radadel kuni aprillini, kõik see väärib esiletõstmist. Nii saabub 17. detsembril Haanjasse jõuluvanade maailmameister, tehakse talvetantsu, Munamäe torn on jõulukuues, pakub jõuluüllatusi ja on avatud kuni 21.00. Õhtu otsa saab tantsida ehk pidu suusabaasis.

Nursipalust

Ees seisavad kohtumised meie kogukondade, komisjonide ja volikoguga, mille järgselt saab vald oma ettepanekud ja positsioonid dialoogiks riigiga välja töötada.