Maksumaks - 10.-16.04.2023

Nädala keskel viibisin kaks päeva Tallinnas Linnade ja Valdade Päevadel. Tegemist on iga-aastase kaks päeva kestva seminariralliga, kus käsitletakse päevakajalisi teemasid. Seekord olid fookuses omavalitsuste rahastamine, regionaalareng, koalitsioonileping, hoolekanne ja keskkonnaküsimused.  

Foto: Karli Saul. Vasakult Elva vallavanem Priit Värv, Põhja-Sakala vallavanem Karel Tölp,
mina, Anija vallavanem Riivo Noor ja Saue vallavanema Andres Laisa käed 

Osalesin paneelis “Raha on alati puudu”, kus käsitleti haldusreformi mõju omavalitsuste finantsseisule. On võitjaid ja on kaotajaid. Rõuge ja Põhja-Sakala vald esindasid kaotajate poole seisukohti. Saue ja Anija vald tõid välja positiivsed aspektid. Elva ja Tori valla arvamused jäid kuhugi keskele. 

Kõik see pani mind mõtlema meie vallale. Tagantjärele tarkusena, millest võiks olla kasu tulevastele liitujatele, ei toetanud Rõuge valla puhul haldusreformi järgset edu väga üldistatult alljärgnevad faktorid: 

Rõuge vald on võrgustiku-tüüpi omavalitsus, puudub tõmbekeskus. Sellest tulenevalt on elanike eeldus ja ootus, et kõiki varasemaid piirkonnakeskusi arendatakse võrdselt. Raha selleks paraku pole. 

Vähene seotus funktsionaalselt, vald ei ole territoriaalselt terviklik. Võrdsete teenuskeskuste vahel ei ole olnud varasemat koostööd teenuste pakkumisel ega teenuste ristkasutamise praktikat. Misso ega Mõniste elanik ei käi teenuse järel Rõuges. Pigem käiakse Võrus või Tartus. Misso ei ole normaalse teedevõrguga ühendatud Rõugega, hea teeühendus suundub mööda Luhamaa maanteed Vastseliina ja Võrru. Mõniste ja Misso vaheline otsetee läheb läbi naaberriigi Läti.  

Ühise siduva identiteedi puudumine. Kuigi kõik viis valda kuuluvad Vana-Võromaa identiteediruumi, siis Rõuge valla nime all ühtsust pole tuntud. Iga kant kisub enda poole. Võib-olla on põhjuseks see, et kui liituvad viis võrdset, siis ei suudeta ühe omasuguse suuremat olulisust (nimi ja vallakeskus) tunnistada.  

Siduv ühinemisleping ja ambitsioonikas investeeringute kava. Ühinemisleping keelas muudatused haridusvõrgus. Need olid tõenäoliselt vajalikud juba enne haldusreformi. Muudatusi ei tehtud ka teistes teenustes. Tugispetsialistid küll koondati ühe asutuse alla, et koolidel oleks võimalik spetsialiste jagada ning noorsotöö ühendati, aga sellega ka asi piirdus. Investeeringute kava oli ambitsioonikas. Seda viidi ellu eestlasliku järjekindlusega. EU vahendeid ei õnnestunud kaasata. Sellest tulenevalt on nüüdseks laenukoormus selline, et vald on raskustes põhiülesannete täitmisega. Ka viis valimisringkonda ja 27 liikmest koosnev volikogu ei aidanud kaasa ühistunde tekitamisele. Iga piirkonna volinik võitles eelkõige oma piirkonna investeeringute eest, puudus arutelukultuur. 

Piirid muutusid, aga rahastusmudel mitte. Haldusreform nihutas piire, aga riigireform ja omavalitsuse rahastamise muudatus, mis pidi toimuma, jäi lubatud kujul olemata. Omavalitsuste rahastamine jäi samaks. Peamine osa on tulumaks – sissekirjutatute tulumaksust 11,96% laekub vallale. Lisandub raha toetusfondist – see on riigi tellimus teatud teenuste osutamiseks, mida võib kulutada ainult tellitud teenustele + tasandusfond, mis peaks tasandama, aga Rõuge puhul ei ole tasandusfondi valem eriti abiks. 

Foto: pixabay

Keskvalitsuse tööplaan  

Eelmisel laupäeval sai avalikuks koalitsioonileping. See tekitab küsimusi. Kõigepealt maakoolide rahastamise muudatus. Kui olen õigesti aru saanud, siis on mudel selline: kui kool on kuueklassiline, siis rahastatakse klassipõhiselt, kui õpilasi on u 30 (rahastus väheneb graduaalselt kuni 20 õpilaseni); kui kool on üheksaklassiline, siis kehtib pearahapõhine rahastamine. Rõuge valla valusid see ära ei võta. See on sama ettepanek, mida HTM on juba mõnda aega teinud. Alusharidus ja algkool kodu lähedal, paremal juhul kuus klassi. Varstu ja Mõniste puhul, kus kogukonnad soovivad võrdset kohtlemist, tähendaks see kahte kuueklassilist kooli ja III kooliastme kadumist piirkonnast.    

Koalitsioonileping annab ka omavalitsustele võimaluse ise makse kehtestada. Aga mida sa siin kehtestad, kui riik ise planeerib juba nii palju erinevaid maksutõuse. Milline on selle kõige tervikmõju?  

Pooldaks pigem kulutuste kärpimist kui makse, aga kuna ma ei oma seda infot, mida riigijuhid, siis ei oska kaasa targutada. Selge on see, et kui tõstetakse käibemaksu (mis omakorda tõstab kõigi teenuste ja kaupade hinda), siis jäävad kõik vaesemaks, aga kahju on proportsionaalselt suurem just väiksema sissetulekuga inimesele. Ma ise pigem alandaks mõnda maksu: kodumaiste põhitoiduainete ja juurikate maks madalamaks, et inimesed tarbiks seda, mis tervislikum. Mahekaubale madalam käibemaks. Kuna raha tuleb majandusest, siis alandaks või nügiks makse sellisesse suunda, mis võiks ettevõtlust ja majandust edendada, et töökohti ja kõrgema lisandväärtusega töökohti tuleks juurde, sh maale. Keegi ei taha elada toetusest ja abirahast.  

Vahepeal uuris ka Delfi kohalike omavalitsuste maksuteemalise artikli jaoks järgmist:  

Millised mõtted on eraldi maksude kehtestamisega seoses Rõuge vallal? Millised on võimalikud kasutegurid, millised võimalikud kahjutegurid?  

Koalitsioonilepingus planeeritu põhjal lisandub korraga suur maksukoormus nii elanikele kui ettevõtjatele. See kergitab omakorda kõiki muid hindasid ja tõstab elukallidust veelgi. Palgatase Võrumaal jääb Eesti keskmisele 25%-ga alla. Omavalitsuse poolt maksude täiendav kasvatamine selles olukorras vajab põhjalikku kaalumist. Me ei soovi, et aasta-paari pärast seisab pool vallast supiköögi järjekorras. Kõige tähtsam omavalitsuse jaoks on ise hästi hakkama saavad inimesed, kellel on võimalus teha sobivat tööd ja saada ka väärikat sissetulekut.   

Majutusettevõtetele tõuseb käibemaks 9%lt 22%ni. See on väga suur kasv. Kas omavalitsuse poolt on mõistlik lisada sellele veel üks hinnakomponent (turismimaks), tuleb arutada. Pigem võib käibemaksu tõus sellisel määral soodustada varimajanduse kasvu, mida meie piirkonnas ellujäämise eesmärgil nii ehk nii praktiseeritakse. Lisaks on oht, et nõudlus väheneb tarbija kulutuste suurenemise tulemusena.  

Kas ja millised kohalikud maksud mõttes on?  

Eks kõike võib maksustada, aga ühelt härjalt seitset nahka ei koori. Maksu kehtestamisel peaks olema selge eesmärk. Kui fantaasia lendu lasta, siis võib leiutada ju igasugu makse – lemmiklooma maks, lumemaks, valda sisenemise maks, saunamaks, maksumaks jne. Seda me loomulikult ei tee. Ootame riigi poolt täpsema info ära ja võtame maksuteemad arutlusele volikogu komisjonides.   

Kas rahakotis olevad augud suudetaks sedasi omal käel kinni lappida? Või tooks see pelgalt kerget leevendust valla rahalistele muredele?  

Selliste meetmete puhul tuleb alati silmas pidada, et suurlinnadest kaugel on inimesed finantsiliselt väga tundlikud. Kuni me pole alustanud konkreetsete kalkulatsioonide tegemist, on raske ennustada, kas uute maksude lisandumine on kergendus valla rahakotile või on maksu rakendamine halduskoormus ametnikele ilma suurema majandusliku kasuta. Oluline on tunnetada ka kohapealset fooni ning mitte tekitada maksude lisamisega täiendavat usaldamatust riigi ja avasektori vastu.