Washington DC-st Texase südamesse

Jaanuari lõpus avanes mul võimalus külastada Ameerika Ühendriikide saatkonna kutsel Open World programmi raames Washington DCd ja Texast. Külastuse eesmärk oli kohalike omavalitsuste juhtimine ja kogemuste vahetus ning omavalitsuste koostöö partnerorganisatsioonidega. Külastuse esimesed kolm päeva viibisime Washington DCs ja järgnevad seitse päeva Texase osariigis Fort Worthi linnas. Kaks päeva kulus edasi-tagasi reisimisele. 

Kongressihoone päeval

ja öösel

Washington DCs kuulasime loenguid föderalismist, keskvalitsuse ja osariikide ülesannete erinevustest, kultuurist. Huvitav on see, et tulenevalt USA ajaloost ja osariikide ühendusest pole kehtestatud riigikeelt, ühte religiooni/kirikut. Pole riiklikke meediakanaleid (tele, raadio), ametlikku ajalootõlgendust, riiklikku õppekava, kultuuriministeeriumit. Osariikide seadusandlus ja maksusüsteemid erinevad kohati enam kui Euroopa Liidu ühenduse liikmesriikide omad üksteisest. Washingtonis olles külastasime ka Eesti saatkonda. 

Texases Fort Worthi linnas oli meie visiidi planeerinud sõpruslinnadega tegelev mittetulunduslik organisatsioon Fort Worth Sister Cities. Programm oli sisukas ja väga tihe. Alustasime iga hommik kl 7.50 ja lõpetasime viie-kuue ajal. Õhtutesse oli planeeritud kohtumisi vastuvõtvate perede ja ametnikega. Fort Worth on USA kõige kiiremini kasvav linnapiirkond. Kokku elab seal hetkel ligi miljon inimest. Erinevalt meist on neil suured kasvuvalud. Fort Worth on nö värav Läände (linna tunnuslause „Where the West Begins). Ajalooliselt osteti seal kokku veiseid ja saadeti laiali üle Ameerika. 

Fort Worth Stockyards

Majutusime peredes, mis oli väga põnev, sest nii sain osa kohalike inimeste mõttemaailmast ja tunnetuse, mis on nö igapäevased jututeemad. Ilmselgelt on kõige suurem teema presidendivalimine ja kõik tuhk ja tolm, mis selle ümber keerleb. Mul oli väga kena pere, siinkohal tervitused Sherryle, Markile ja Samile. Suur tänu sooja vastuvõtu eest ja külastuse eest Dallasesse, muusikalile ning teistesse põnevatesse kohtadesse.

USA kohalike omavalitsuste maastik

Omavalitsuste juhtimise puhul tuleb rääkida kahest erinevast süsteemist - tugeva linnapea „strong mayor system“ või tegevjuhi „manager-council“ süsteem. Tugeva linnapea süsteem tähendab seda, et linnapea vastutab linna igapäevase juhtimise eest ning kasutab oma täidesaatvaid volitusi, et ellu viia linna poliitikat ja juhtida linnaametnike tegevust. Linnapea on rahva poolt otse valitud. Näiteks on "strong mayor" süsteem kasutusel New Yorgis, Chicagos, Atlantas, Los Angeleses, Philadelphias, San Franciscos. 

Tegevjuhi „manager-council“ süsteemis on linnajuhtimine professionaalse ametniku juhtida, kellel on samasugused volitused nagu linnapeal, aga tegevjuhi kinnitab ametisse volikogu. Tegevjuht-volikogu süsteemis toimetavad Dallas, San Antonio, Las Vegas ja ka meie külastatud Fort Worth.

Peamine erinevus nende kahe süsteemi vahel seisneb selles, kellel on linnas kõige suuremad täidesaatvad volitused: kas volikogu poolt nimetatud tegevjuhil või valitud linnapeal. Mõlemal süsteemil on positiivseid ja negatiivseid aspekte. Tugeva linnapea süsteemis võib olla rohkem poliitilist mõju, kuna linnapea on otseselt seotud valimiste ja rahva toetusega, samas tegevjuhi süsteemis on juht vähem seotud poliitikaga ja saab rohkem keskenduda professionaalsele linna juhtimisele. Mõlema süsteemi puhul valitakse linnapea ja volikogu kahe või nelja aasta tagant sõltuvalt sellest, kuidas see kohalikus omavalitsuses on kokku lepitud.  

Fort Worthi volikogu istungite saal

Külastasime Fort Worthi linna volikogu istungit. Fort Worthi linna volikogus on 11 volinikku, kellest igaüks esindab u 40 000-130 000 inimest!!?! Töö ei ole Ameerika mõistes tasustatud ehk kõik volinikud teenivad oma sissetuleku mujal. Ka linnapea töö on tasuta. Volinikel on 3-5 tasulist abilist, kes töötavad läbi eelnõud ja aitavad korraldada kohtumisi valijatega. Linna juhib tegevjuht. Meie kohtusime linna tegevjuhiga viimasel päeval, mil tutvustasime Eestit, aga mitmel päeval visiidi jooksul olime koos linna asetegevjuhi Fernando Costaga, kes tutvustas linna erinevaid väljakutseid. 

Volikogu istung käimas

Volikogu istung algas truudusetõotusega Ameerikale ja Texasele. Volikogu saali võib tulla igaüks ja sõna saab ka võtta, aga ainult kolm minutit. Saalis oli mitmeid politseinikke, sest avalikule üritusele võib tulla igasugu inimesi. Istungil oli 10 hääletamist vajavat punkti. Sõnavõtte ja küsimusi eriti ei olnud. Kogu koosolek kestis kokku 37 minutit. Volinikud suundusid tagasi oma päevatööle.  

Ameerika Ühendriikides on kohalike omavalitsuste suurim kulu on korrakaitse ehk politsei- ja päästetöö korraldamine. Sellele kulub üle 50% eelarvest (sarnase osakaaluga nagu meil hariduse valdkond omavalitsuse eelarves). Sealsed omavalitsused ei korralda hariduse andmist, selleks on moodustatud eraldi nö koolipiirkonnad, mis ületavad mõnel juhul omavalitsuste piire. Väga paljud ülesanded, mis meil on riigi korraldada, on Ameerikamaal mittetulunduslike organisatsioonide ja vabatahtlike kanda. Vabatahtlikkus on moes ja iga endast lugupidav inimene on kuskil (pigem mitmes) seltsis vabatahtlik. 

Külastasime Fort Worthi linna erinevaid linnajagusid. Texase osariigis ei ole meiega võrreldavat tulumaksu. Maksustatakse omandit. Pole vahet, kus töötad või elad. Kaalukaim on kinnisvaramaks, mis toob tulu nii KOVile, koolipiirkonnale, maakonnale, osariigile ja riigile. Fort Worthis on mõned linnaosad, kus kinnisvara omanikud ja ettevõtted on otsustanud, et linnaosa arendamise ja turvalisuse eesmärgil on nad nõus maksma täiendavat kinnisvaramaksu. See täiendav osa suunatakse piirkonda tagasi erinevateks investeeringuteks ja uuteks arendusteks, mis omakorda tõstab selle linnaosa väärtust. Arendused ja atraktiivne keskkond tõstab omakorda kinnisvara hinda ja maksu. See kasseeritakse siis rentnikelt. Need, kes maksta ei jõua, peavad mujale elama liikuma.

Kolmeminutiline liftikõne Eestist ja Ukraina toetamisest
Fort Worthi Rotary klubis 

Eesti tutvustamine

Meie delegatsioon Fort Worthi Rotary klubis 

Kogu USA avaliku ja KOV valitsemise süsteem oli väga erinev meie süsteemist, aga kuna seal on makse nii palju ja nii erinevaid (igas osariigis omad süsteemid), siis on maksude muutmine ja täiendavad maksud igapäevane praktika.  

Erinevaid valitsemise tasandeid on neli: keskvalitsus Washingtonis, osariigi valitsus, maakonnavalitsus, omavalitsus. Lisaks on sõltumatud koolipiirkonnad, mis juhivad avaliku hariduse korraldamist ning mille juhtimisorganisse valitakse inimesed samamoodi nagu meil kohalikesse omavalitsustesse volinikud. Avalikku haridust, mis on tasuta ja kõigile kättesaadav, ei hinnata liiga kõrgelt. Nagu ennem juba mainisin, puudub Ameerika Ühendriikides ühtne riiklik õppekava. Haridussüsteem on osariikide pädevuses ning igal osariigil on oma haridusministeerium ja koolinõukogu, mis vastutavad hariduspoliitika ja -standardite kehtestamise ning õppekavade väljatöötamise eest. Seetõttu võib õppekava sisu ja struktuur varieeruda oluliselt osariigiti ja mõnikord isegi kooliti. Lisaks oli huvitav kuulda, et õpetajatel on keeruline minna tööle teise osariiki, sest teine osariik ei pruugi tunnistada sinu pabereid ja pead täiendavalt kursusi ja eksameid läbima. Loomulikult on osariigid väga suured võrreldes Eesti ja ka teiste Euroopa riikidega ning korraldavadki oma elu igaüks isemoodi. Meie siin arvame, et seal on üks riik. Igal juhul sain erinevate inimestega vesteldes aru, et kõik, kellel vähegi võimalik, püüavad panna oma lapse nii kiiresti kui võimalik tasulisse erakooli.  

Haigeks ei tasu jääda

Riiklikku tervisekindlustussüsteemi nagu meil ei ole. Igaüks peab ise hoolitsema oma tervisekindlustuse eest. Enamik ameeriklasi ostab tervisekindlustuse erafirmadelt kas töökoha kaudu pakutava grupikindlustuse või otse erakindlustuse kaudu. Paljud töökohad pakuvad oma töötajatele tervisekindlustust, kattes ise osa kindlustusmaksetest ning töötaja maksab ülejäänud osa. Sellisel juhul saab töötaja sageli valida erinevate kindlustusplaanide vahel, mis võivad erineda haiguste/tingimuste (ennetav hooldus, ambulatoorne ravi, haiglaravi, retseptiravimeid jne) katvuse ulatuse, omavastutuse, maksumuse ja muude tegurite poolest. Seega, erinevus kindlustuse tasus tähendab erinevat tervisepaketti, mis tähendab omakorda erinevat arstiabi taset või siis väga suurt rahalist omapanust kui midagi sellist peaks juhtuma, mis esialgses paketis polnud kaetud. Kuulsin imelugusid erinevatest pakettidest ja omavastutuse määradest. Võib juhtuda, et sinu kindlustuspaketti teenindav arstipraksis näit 50 km kaugusel jne. Kui töötuks jääd ja kindlustus kaob, siis ravi ennast ise. Apteegid olidki suured ning täis palju kangemate doosidega drooge ja ravimeid, mis on Euroopas keelatud. Haarasin endalegi mõne kangema medikamendi kaasa, aga tarvitada pole veel julgenud. Näiteks valuvaigisti koos unerohuga. Kuna ma eriti rohtu ei söö, siis äkki enam hommikul ei ärkagi? Saan aru, et eraldi kindlustuspaketid on ka kehvemal järjel olevate inimeste toetamiseks ja pensionäridele, aga kõik see tundus äärmiselt segane. Eks kohalikud, kes sellesse süsteemi on sündinud, saavad vast ise aru, aga kõrvaltvaatajana jäi üsna ehmatav mulje. Eestis on tervisekindlustuse puhul solidaarsuse põhimõte - laste, õpilaste ja eakate tervishoiuteenuste kulud kaetakse enamuses tänaste töötajate makstud sotsiaalmaksust. Töötukassas arvel olevatele isikutele on tagatud tervisekassa. Sõltumata sinu panusest sotsmaksude näol on ravikindlustushüvitis võrdsetel alustel. Üldiselt super süsteem võrreldes muu maailmaga, aga meie vananevas ja kahanevas ühiskonnas tuleb sellele teemale varsti otsa vaadata, sest maksumaksjate arv kahaneb. 

Põnevaid leide ja avastusi oli väga palju, kõike ei jõuagi üles tähendada. Meil on inimestena väga palju sarnaseid väärtusi, aga ühiskondlikud süsteemid on üles ehitatud erinevalt. Indiviidi mõned vabadused on USAs ehk suuremad, aga vastutus hakkama saamise ees on ka suurem.  

Olen väga tänulik, et mulle seda võimalust pakuti ja tegin oma parima, et tutvustada Eestit, rääkida meie valla väljakutsetest ning Ukraina toetamisest sealhulgas.