Ukraina - rahvas suure südame ja euroopaliku tulevikuga

Ühispilt Šatski valla töötajatega peale lepingu sõlmimist

Elu koosneb fragmentidest, aga mõnikord moodustub nendest suurem lugu. Palju õigeid juhuseid langes kokku ja nii sõlmisid eelmisel nädalal Rõuge ja Šatski vallad koostöölepingu.  

Lugu algas sellest, et 2023. aasta sügisel kandideeris Rõuge valda tööle üks tore inimene, kellega oli äärmiselt meeldiv vestlus. Töövestlusel tuli jutuks tema töö Ukraina põgenike toetamisel ja Ukraina omavalitsuste soov leida EL riikidest koostööpartnerid, et kaasata tulevikus raha Ukraina ülesehitamiseks. Kuna Eestit aidati 90ndatel väga palju, siis tundsime, et see teema kõnetab ning ehk saame Ukrainat aidata kogemustega projektitöös.

Siit viisid niidid edasi Ukraina linnade ja valdade liidu juhi Oksana Kiriljukini, kellega arutasime Ukrainast võimaliku partneri leidmist. Tutvustasime oma valla profiili, asendit ja demograafiat, fookusvaldkondi, probleeme ja võimalusi. Olime seisukohal, et kui üldse koostöösse minna, siis võiks meie Ukraina partner olla sarnase profiili ja tegevussuundadega, et koostöö saaks toimuda erinevatel tasanditel. 

Oksana Kiriljuk leidis kaks valda, kes võiks meile sobida, aga arvas, et kõige parem partner meile oleks Šatski omavalitsus Volõõnia oblastis. Šatskil on piir Valgevene ja Poolaga. Peamised ettevõtlussuunad on turism ja toidutootmine. Sarnasusi on veelgi, näiteks on ka nende vallas looduspark ja oma riigi kõige sügavam järv (Svitjaz, 58 m).

2024. aasta algul toimus meie esimene veebikohtumine Šatski vallaga. Sealne omavalitsusjuht on praegu armeeteenistuses ja valda juhib volikogu sekretär Bohdan Tõmošuk. Esimesele kohtumisele järgnes veel mitu veebikoosolekut, kus rääkisime erinevatest projektidest, mis käsil ja mis ettevalmistamisel, ning võimalikest koostöösuundadest. Saime aru, et meil on palju ühist ja inimestena on klapp hea. Koostöö käib ikka inimeste, mitte asutuste vahel. Asutus on katus ja raamistik, aga selle sisustavad alati inimesed. Kui kaovad inimesed või suhtluses kaob usaldus, siis asutused ise koostööd ei tee, seega, on oluline luua võimalikult laiapindsed suhted, usalduslik kontakt ja kokkulepped ning võrgustik erinevate inimeste vahel. 

Kuna sõja ajal on meestel vanuses 18–60 Ukrainast lahkumine keelatud, siis otsustasime koostöölepingu sõlmimiseks ise kohale sõita. Lisaks oli soov näha, kes on meie partnerid, milline on nende keskkond, vajadused ja olukord. 

Läksime neljakesi: mina, abivallavanem majandusalal Uno Kangro, kommunikatsioonispetsialist Viivika Nagel ja volinik Remo Allikas. Oodata ei osanud midagi, sest kuigi mõni meist on varem Ukrainat külastanud, on see olnud aastaid tagasi ja enne sõda. Lendasime Tallinnast Varssavi ja Varssavist liinibussiga 6–7 tundi üle piiri, kuhu tuldi meile vastu. Piiriületuseks kulus umbes kaks tundi. 

Külaskäik oli väga emotsiooniderohke. On keeruline lühidalt kokku võtta, mis mulje jäi või mis seal siis toimus. Erinevaid kihte ja tahke oli nii palju. 

Kuigi Šatsk on rindejoonest 1000 kilomeetri kaugusel, puudutavad kannatused vahetult kõiki. Inimeste silmist peegeldus sõda. Kes on kaotanud venna, kellel on mees sõjas. Elatakse pidevas ärevuses. Šatski omavalitsuses elab u 15 000 inimest. Nendest 4000 meest kuuluvad sõjaväekohustuse alla ja sõjas on hetkel 1000 meest (võetakse alates 25. eluaastast). 

Omavalitsuse eelarve on eurodesse arvutatuna 2,5 miljonit eurot. 20% sellest ehk umbes 500 000 eurot läheb sõjaks vajaliku varustuse, toidu ja muu saatmiseks rindele või omavalitsustele, kes rinde lähedal. Lisaks tehakse erinevaid korjandusi – kogutakse raha droonide, öövaatlusseadmete, varustuse jne ostuks, et toetada oma valla mehi otse. Pool vallametnike ajast kulub sõja toetamisele. Oma panuse annavad kõik – nii annetuste kogumise, annetamise, maskeerimisvõrkude punumise, vabatahtliku valveteenistuse jm läbi. Pulmafotograafist on saanud matusefotograaf ja vabatahtlik piirikaitsja. Omavalitsus korraldab täiendavat piirivalvamist kaamerate abil, et toetada kaitseväe tegevust. 

Ukraina omavalitsustes on igal hommikul kell 9.00 leinaminutid. Šatskis loeti leinaminutite ajal ette selles omavalitsuses elanud ja sõjas hukkunute nimed. Nimede lugemise järel kõlab hukkunute arvuga sama arv gongilööke ja seejärel hümn. Saime sellest osa ja ausalt öeldes oli see täiesti südantlõhestav. Pärast mälestusminuteid tegime ringkäigu vallamajas ja vaatasime kingitusi, mida mehed rindelt tänutäheks varustuse eest on saatnud. See oli nagu külastus mõnda sõjaväeosasse, kus üksused omavahel kingivad miinide ja muude suuremate relvade hülsse ja kestasid, hülssidest tehtud üksuste kujuga vappe jne. Masendav. 

Šatski omavalitsuse uhkus on Svitjazi järv. See ei ole kõige suurem mageveekogu, aga on kõige sügavam Ukrainas – 58 meetrit. Siin veel üks meie valdade sarnasusi. Meil ju Eesti kõige sügavam järv. Kogu Svitjazi ümber on turismitaristu avalike ja kinniste randade, külalistemajade, hotellide, puhke- ja spordibaaside näol. Šatsk on ideaalne puhkuse paik. Olen veendunud, et kui sõda on läbi, siis on rannad täis külalisi nii Poolast kui kaugemalt. 

Hukkunute memoriaal keskväljakul

Külastasime haiglat, lasteaeda ning lasteaia ja kooli varjendeid. Varjendid on loodud endistest keldriruumidest peale sõja algust. Kehtestatud on nõue, et kooli ei saagi pidada, kui varjendit pole. Otseselt ei vasta need varjendid kõigile tingimustele ja otsese tabamuse korral ei aita, aga lööklaine ja purustuste kildude korral küll. Lasteaia varjend on kenasti seest lastepäraseks maalitud, et pakkuda rõõmsamat keskkonda. Häireid on palju ja nende sagedus ebakorrapärane: võib olla kord nädalas, aga ka neli korda päevas. Lasteaialapsed peavad varjendisse jõudma 15 minuti jooksul. Tundub, et pikk aeg, aga 2-aastase unest äratamine ja riidesse panek eriti talvisel ajal on väljakutse igale emalegi, rääkimata tervest lasteaiarühmast. Meie kahepäevase sealoleku ajal me ühtegi häiret ei kuulnud. Šatsk on rindest kaugel, aga kui Vene lennuk tuleb üle Ukraina piiri, siis antakse alarm üle Ukraina. Kõigil elanikel on telefonides kriisiäpid, mis annavad häire algusest ja lõpust märku lisaks sireenidele. Šatskit pommitatud pole, aga 15–50 km kaugusele Šatski keskusest on rakette tulnud. Teed, mis viivad Šatskist Valgevenesse ja piiriäärsed metsad on mineeritud, piiri äärde püstitatud kaitserajatisi ja kontrollpunkte. 

Kooli varjend

Kooli varjend, seinal jaotus klasside kaupa

Sissekäik lasteaia varjendisse

Lasteaia varjend

Ukraina on valinud muutuste tee ja soovib liituda Euroopa Liiduga. Ma ei hakka rääkima korruptsioonist. Jah, seda on kindlasti, aga riik, omavalitsused ja ametkonnad töötavad, et seda välja juurida. See ei juhtu üleöö. Eks minevikku ongi keeruline maha raputada, aga Euroopa erinevate tasandite organisatsioonid ja inimesed saavad aidata läbi koostöö ja kogemuste jagamise. Nii on aidatud ka Eestit. 

Kindlasti on juba praegu palju sellist, millega Rõuge ja Šatsk üksteist partneritena toetada saavad. Meie poolt saab selleks olla abi sõjas olijate või omavalitsuse toetuseks läbi korjanduste ja muude algatuste, saame olla neile partneriks projektides, mis ka meie oma kogukondadele, seltsidele, organisatsioonidele võimalusi loovad. Olgu need siis kultuurivahetusprojektid, koolitused, lastelaagrite pakkumine meie piirkonnas, veteranide rehabilitatsioon vms. Lisaks nõustamine rahastustaotluste, hangete ja muu euroopaliku asjaajamise korraldamisel. Meil on omakorda palju õppida nende riski- ja kriisireguleerimise kogemusest ning eriolukordadeks valmistumisest.

Pilt räägib rohkem kui tuhat sõna. 

Volikogu sekretär Bohdan tutvustamas rindelt saadetud tänukingitusi

Enne allkirjastamist tutvustasime Rõuge valda Šatski vallaametnikele

Ühispilt vastuvõtjatega kohalikus süstasõidu koolis

Maskeerimisvõrgu punumine

Britt, Viivika ja Kateryna

Pärandkultuuriga tutvumas