Juunikuu jutud - mustkunstist mudani

Juunikuu on kui viimane koolikell enne suve – täis sagimist, tunnustusi ja tähtsaid vestlusi, mis peavad enne puhkuste algust veel ära peetud saama. Lasteaialapsed lehvitasid viimast korda kasvatajatele, koolilõpetajad astusid üle uue elu lävepaku ning Rõuge valla tegemisi käisid kaemas kolleegid Kiili ja Saarde vallast. 

Juunit on saatnud ka erinevad mured, mis on tingitud vihmast: üleujutused, teede ja truupide äravajumised ja uurded, tee- ja heakorratööde edasilükkumine, sest nii märja maaga ei saa niita ega greiderda jne. Põllumeeste olukord meie piirkonnas on väga kriitiline, sest paljude vilja- ja köögiviljapõldude asemel laiuvad riisipõldudele sarnanevad märjad alad. Kehva ilmaga liigub ka vähem siseturiste, see mõjutab meie turismiettevõtjaid. 

Kohtumisel Raffale Fittoga

Kõige olulisema kohtumisena juunikuust tooks välja võimaluse rääkida omavalitsuste väljakutsetest Euroopa Komisjoni asepresident Raffaele Fitto’le ja tema meeskonnale, kes külastasid 11.–12. juunil Kagu-Eestit ning kelle vastutada on ühtekuuluvuspoliitika ja reformid. Raffaele Fitto töövaldkonda kuulub ka Euroopa välispiiride teema, mistõttu oli oluline, et just Kagu-Eestil oleks võimalus rääkida. Omaltpoolt püüdsin anda sõnumit järgmistel teemadel (küll palju vähesema sõnastusega, sest aega oli 5 minutit): 

• Piirkonna sotsiaalmajanduslikud näitajad on jätkuvalt halvad, mistõttu on võimekus nii praegustes kui ka uutes toetusmeetmetes osalemiseks madalam. Vajadus on projektide kaasrahastamise diferentseerimiseks: piirialade omavalitsuste jaoks peab omaosalus olema madalam.

• Kagu-Eesti vajab lisaks siseriiklikule tähelepanule eraldi programmi ELi piirialadele infrastruktuuri arendamiseks ja asukohaga seotud riskide leevendamiseks. Kui Võrumaast rääkida, siis meil pole sadamaid, raudteed ega lennujaama. On vähe tarbijaid, hariduse kättesaadavus peale 9. klassi on keerulisem. Siin on ettevõtluse riskid kõrgemad, kapitali kättesaadavus madal jne. Piiriäärsetel aladel on investeeringute mõjuaeg pikem, näiteks kui suuremates linnades on investeeringute mõju näha 3–5 aasta pärast, siis piiriäärsetel aladel näeb seda alles 7–10 aasta pärast. Usalduse loomine ja investeeringute tegemine on siin piirkonnas aeglasem protsess. Töökohtade säilitamise ja uute loomine on ülioluline. Miks? Sest riigile on kasulik, kui inimestel on tööd või nad suudavad ise endale töökoha luua ning saavad ise endaga hakkama, mitte ei pea närutama või elama sotsiaaltoetustest. Lugejale tuletan meelde, et meie piirkonna keskmine palk on 500 euro võrra madalam kui Eesti keskmine palk. 

• Väga range hankereeglite tõlgendamine, palju bürokraatiat, suur aruandluskoormus. Rõuge vallal on hea näide taskust võtta just Haanja suusaradade finantskorrektsiooniga, milles esialgu määrati 25% korrektsioon, kuid pärast kahte ja poolt aastat ning kahte kohtuastet oli tulemuseks 8% korrektsioon. Aga raha väärtus oli vahepeal 25% langenud.... Arvestame sinna juurde veel ametnike tööaja nii valla kui riigi poolt, kulud advokaatidele, suure pinge ja motivatsioonilanguse töötajates, kes pidid sellega tegelema jne. On selge, et projektides on alati muutusi, eriti suuremahulistes ja neis, mille elluviimine alates kavandamisest kuni ehituseni kestab mitu aastat. Hankereeglitesse või nende siseriiklikku tõlgendamisse peab tekkima mingi paindlikkus. Kuulikindlat hanget pole võimalik teha ja projekti, kus muutusi pole, ei ole olemas. 

Kohtumine oli väga sisukas. Vahelduseks mitmetele teistele kohtumistele, kus pole kindel, kas sinu sõnumist on aru saadud, peegeldas asepresident esitatud probleeme ning selgitas oma prioriteete ja võimalusi nende teemadega edasiliikumiseks. Suur tänu Euroopa Komisjoni esindusele Eestis, et kaasasite ka kohalikke inimesi! 

Esmaspäeval, 16. juunil tänasime Rõuge rahvamajas meie valla parimaid õpilasi ja nende juhendajaid. Kingituseks said tublid noored väärt raamatuid (on ju Eesti raamatu aasta!) ning õpetajad Rõuge valla rinnamärgid. Üllatusesinejana astus üles mustkunstnik Richard Samarüütel, kelle maagia pani nii suured kui väikesed imestama ja ahhetama. Üritus lõppes ühiselt jäätist nautides – oli üks tõeliselt suvine ja soe hetk koos meie valla tublimate tulevikutegijatega!

18. juunil liikus Rõuge vallast läbi üldlaulu- ja tantsupeo tuli. Saadame tänavu Tallinnasse peole seitse kollektiivi, olles esindatud kõigil kolmel peol: nii tantsupeol, pillipeol kui ka laulupeol. Kõigil pidudel saab kuulata ja näha meie kandi lugusid ja tantse. Tantsupeol tantsitakse „Haani miist“ ja laulupeol kõlab Mari Kalkuni „Elukoor“.

Vahepeal läbis arendusprojekt „Misso rahvamaja kogukonnale vastavaks“ tiheda konkurentsisõela ja sai Piiriveere Liidrist toetuse küsitud summas. Projekti tegevusena renoveeritakse Misso rahvamaja fuajee, investeering sisaldab ruumiosa osalisi lammutustöid, vaheseinte (sh kööginurga) ehitust, seinte korrastust ja viimistlust, lagede korrastust ja viimistlustöid, põranda tasandamist ja uute katete paigaldust, veevarustust ja kanalisatsiooni kööginurgas jm. 

Kuu viimastel päevadel tuli positiivne uudis Kaitseministeeriumilt, et taas eraldatakse 500 000 eurot meetmesse, millega Nursipalu vahetus läheduses elavad inimesed saavad oma kodud müra- ja vibratsioonikindlamaks muuta. Meetme jätkumine iga-aastaselt on väga oluline, et kasvatada usaldust ja näidata tegudega, et riik hoolib.  

Suvel on Rõuge vallas iga päev mingi üritus

Ka võidupüha ja jaanipäev said peetud, hoolimata üldiselt pigem vihmastest ilmadest saime võidutuld jagada lausa päikesepaistel. Suvel ootab ees veel palju sündmusi, mida korraldavad meie tublid inimesed ja kogukonnad: „Aigu om“ festival, Viitina kuuritsapüügivõistlus, Suvevolle, Külaülikooli loengud, Kõvõra Tii kodukohvikute päev, kodukandipäevad Sännas ja Luutsnikul… Vallavalitsuse meeskond peab 6. septembril toimuva Rõuge kolmanda kogukonnafestivali koosolekuid, et tuua teieni taas üks südamest tore päev koos laada, töötubade, kultuuriprogrammi ja meie kogukondade tutvustamisega.