Õde Juuli ja vend August

Kui ma väike olin, rääkis mu vanavanaema mõnikord oma vennast, kelle nimi oli August Suvi. Algul tundus see nimi naljakas, hiljem olen korduvalt mõelnud hoopis sellele, miks pandi õele nimeks Marie Pauline, aga mitte näiteks Juuli.

Nüüd on kalendriaasta õde Juuli ja vend August seljataga. Mida võiks välja tuua Rõuge valla vaates?

Vesilahti vallavanem Mikkoga Mooska talu külastusel

Juuli alguses külastas valda Vesilahti vallavanem Mikko Latvala. Oleme taaselustamas Vesilahti ja Rõuge valla suhteid, mis haldusreformi järgselt veidi soiku jäid. Andsime Mikkole ülevaate valla tegemistest, külastasime erinevaid asutusi ja arutlesime koostöövõimaluste üle. Isiklik kontakt ja arusaamine teise omavalitsuse väljakutsetest ja võimalustest on oluline, et leida ühisosa.

Rongkäiguks valmistumas, ikka koos vihtadega

Juuli esimese nädala lõpus osalesin koos valla erinevate kollektiividega üldlaulu- ja tantsupeol, kus on alati rõõmust pakatav energia ja tekib ka eriline ühtehoidmise tunne. Küll ma püüdsin märgata meie tantsijaid ja lauljaid esinemistel, aga rahvast oli ikka nii palju, et alles hiljem telekast järelvaadates sain aru, kuhu oleks pidanud vaatama ja siis ka binokliga. 

Juuli teisel poolel külastas valda energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt. Arutlesime Munamäe torni ümbritseva metsa tuleviku üle ja kuidas võiks hooldus sealses kaitsevööndis olla mõistlikum, rääkisime hajaasustuses ülikalliks muutunud elektriliitumise, pärandniitude määramise, kompensatsioonialade jpt teemadel. Samuti kohtusin USA liitlaste esindajatega, keda kutsusime ka Viitina Kuuritsale. Moodustasime kolm segavõistkonda valla esindajate, liitlaste ja Embach Ehituse tiimiga, et igas meeskonnas oleks keegi, kes teaks, mida teha ja keegi, kes räägiks inglise keelt. Põnev kalapüügimeetod, inglise keel ja sõprus sai seal üheks värvikaks uhhaaks segatud. Meie võistkond Minnesota sai küll kenasti kalu, aga kahjuks vaid alamõõdulisi. Tulemusena läks kirja 80-grammine ahven. Texase võistkonnal läks oluliselt lõbusamalt - 860 gr saaki ja tiimi New York tulemuseks läks vaid kalade nägemine. 

Rahvusvaheline võistkond Minnesota Viitina Kuuritsal

Kui juuli oli veel puhkuste kuu, siis augustis püüdis argielu jälle kinni - aja märk on lastekaitse teemade kasv, eestkostetavate mured, majasisesed tööalased ümberkorraldused, kohtumised kogukondadega, naabritevahelised tülid, korduvad teabenõuetele vastamised. Kahjuks on eraisikute tülisid palju. Mõned jõuavad ka valla lauale. Sageli on põhjuseks teede teemad, aga on ka juhtumeid, kus üks osapool pahatahtlikult kiusab teisi ööpäevaringselt kestva pidutsemise, valju muusika või jõmmiliku käitumisega. Viimaste puhul jäävad valla käed lühikeseks. Oleme kokku kutsunud osapooli ja politseid, aga avaliku korra rikkumisega seotud piiripealsete juhtumite lahendamisel oleks seadusandluses justkui suur osa hammastest puudu. Vallavanema või ametnike poolne näpuga viibutamine ei oma mõju. Politsei poolt tehtud hoiatused ja vestlused jäävad jõuetuks meetmeks. 

Augustis olid tööhoos ka volikogu komisjonid, toimus volikogu istung. Ja muidugi koosolekud, koos olekud, erinevad kohtumised. Kui hommik algab plaaniga saada tööde nimekirjast midagi maha, siis päev lõppeb sellega, et nimekirja on lisandunud veel kolm lahendamist vajavat teemat. Vallavanemaks olemise praktika on see, et kui ilm on hea, siis inimestel on vähem muresid ja helistamisi, vähem asju häirib. Mõeldakse positiivsetele asjadele, tehakse aiatöid, sõidetakse ringi, grillitakse, ujutakse või puhatakse võrkkiiges. Sel suvel neid päevi eriti palju polnud. 

Sellest augustist kuni uue volikogu alustamiseni on nihkes volikogude toimumise ajad. Riigi poolt on ette pandud kindlad tähtajad, mis ajaks volikogu peab ära tegema otsused, mis puudutavad valimiskorraldust. Need tähtajad ei kattu meie tavapäraste volikogu aegadega. Lisaks on oluline veel selle volikoguga kinnitada ära kehtiv ja uuendatud arengukava tegevuskava ja eelarvestrateegia. Arvestada tuleb ka erinevate protsesside menetluste tähtaegadega ehk viimane volikogu toimub lausa valimiste nädalal, et ennetada võimalikku viivitust menetlus- ja otsustusprotsessides. Näiteks eelmistel KOV valimistel tekkis kummaline ligi kolme nädalane vaakum, kus valimistulemused vaidlustati ja tulemuste kinnitamine venis kogu riigis. 

Eesti kodu mälestuskompleks 

9. augustil toimus Eesti kodu mälestuskompleksis Mõnistes mälestushetk sõjategevuses ja okupatsioonis kaotatud kodudele. See on oma olemuselt kurb koht, aga võimaldab selgitada nii nooremale põlvkonnale kui külalistele kaugemalt meie ajalugu, küüditamisi jm. Järgmisel aastal möödub 20 aastat kompleksi avamisest ja siis on plaanis seda veidi suurejoonelisema sündmusega tähistada. 

Augustis andsin väikese intervjuu Eero Epnerile Eesti Ekspressi artiklitesarja tarbeks, mis räägib sõjahirmust ja ärevusest. Minu meelest ei tunne inimesed Võrumaal igapäevaselt sõjahirmu. See on taandunud taustaheliks. Peamiseks rahulolematuse ja ärevuse allikaks on arusaamatud majandusotsused ja kriiside lahendamisest tekkinud kehv usalduse foon. Ettevõtjate soov makse maksta väheneb. Palgatöölistel viliseb palgapäevaeelsel nädalal rahakotis tuul. Igal koosviibimisel on kohustuslikeks jutupunktideks hinnakasv ja maksud. Kui tarbimist vähendada omal soovil ja motivatsiooniks on keskkonnahoid, siis on see üks teema, aga kui sa ei saa enam osta lihatooteid või lubada perele jogurtit või juustu, siis on see frustratsiooni ja jõuetust tekitav. Kõik see viib omakorda tarbimise vähenemiseni, mis käivitab nõiaringi - ettevõte paneb uksed kinni, inimene lahkub tööle mujale, ja ebakindlus kasvab. 

Samas ei saa ka öelda, et kõik inimesed siin kardavad või on ärevuses. Paljud on kohanemisvõimelised, tublid ja suudavad säilitada selgust ning tasakaalu. Kuid üldine tunnetus on siiski, et midagi on katki. Või vähemalt habras. 

Keda huvitab, mis ajas on muutunud, siis võib lugeda 2016.a jaanuaris kirjutatud lugu tööstusalade ja ettevõtluse arendamisest, kus toon välja need riskid, mis võivad realiseeruda, kui ettevõtlus pole nii riigi kui piirkonna jaoks süsteemselt oluline. See on 9 aastat tagasi kirjutatud lugu. Jutt oli tol hetkel veidi utreeritud. Kahjuks peab tõdema, et osa neist riskidest on juba realiseerunud ja oleme samal kursil. Võrumaal ja Kagu-Eestil on vaja suurt võimendust. Aga kes teeb, kui piirkonna või maakonnana heitleme Maslow püramiidi alumiste astmete küsimustega? 

Kui ärevusest veel rääkida, siis selles kompotis on suur osaline ka meedia. Paljud Kagu-Eesti elanikud ei tunne end ära selles Eesti kuvandis, mida nähakse peavoolumeedias või poliitilistes sõnavõttudes. Kui räägitakse „edust“, „targast majandusest“ või „rohepöördest“, tekib paljudel tunne, et see pole nende elu. Meediapilt on pealinnakeskne. See suurendab võõrandumist ja usaldamatust nii meedia kui riigi suhtes. Kui siia lisada ärevusehõngulised klikkide püüdmisele suunatud pealkirjad (paljudel ei ole tasulist lugemise õigust ja nii püütakse pealkirjast ja kommentaariumist saada ettekujutus sisust, mis võib olla arutlev ja loogiline ning võiks tekitada teistsuguse tunnetuse), saab inimeste emotsionaalne kaitsevõime järjest enam koormatud. 

Aga kuna mu eellaaste perekonnanimi on Suvi, mitte Sügis või Talv, siis jätan endale õiguse tõlgendada asju veidi rõõmsamas spektris ja helgemalt. Pessimistidel võib küll vahel õigus olla, aga midagi suuremat nad korda ei saada. Elame me veel ja me ei lähe siit kuhugi ning teeme oma parima selles rollis, kus me parasjagu oleme.

Ja juba tuleval nädalavahetusel ootab ees Rõuge kogukonnafestival, kuhu ootame teid kogu perega, sest ees on eriti vahvad töötoad ja loengud, Uma Meki laat, meie valla erinevate kogukondade etteasted, lasteprogramm, teadusteater, Lahedad mutid Lahedalt, elanikkonnakaitse bingo, narkokoerad jpm.