Vajame majandust elavdavat regionaalpoliitikat

Foto: Paavo Eensalu

Kuigi kärekülm veebruar on pannud proovile nii mõnedki kodused küttesüsteemid ning vee- ja kanalisatsioonitorustikud, on talv üks meie kandi meelisaegu. Inimesi on näha õues liikumas ja koos tegutsemas mitte ainult Haanja suusaradadel ja Rõuge uisuväljakul, vaid igal pool.

Ma ei tüdine vist iial rõõmu tundmast selle üle, millised trumbid loodus meile siin kagunurgas kätte on mänginud. Ükskõik, kas vaadata ringi mõne põllu või järve ääres või ronida Suure Munamäe vaatetorni, on vaated iga päev erinevad ja omal moel erilised.

Sama rikastavalt erilised on inimesed, kelle heaks ja kellega koos me valla elu edendame. Viimatistest kohalike omavalitsuste volikogude valimistest saab selle kuu lõpus juba veerand aastat. See on olnud aeg täis poliitilisi arutelusid, sisseelamist, suuna sättimist ning täistuuridel tööd. Meie vallavolikogu on juba näidanud värsket energiat ja kompimas mitmesuguseid koostöövorme nii omavahel kui vallavalitsusega, et toetada head kaasamis- ja arutelukultuuri. Arvan, et oleme seda valimisperioodi alustanud tugevalt ja tunne tuleviku suhtes on hea.

Homsesse vaatamisel annab kindlust järjepidevus. Selleks, et mõnel lähemal aastal ehitada, investeerida ja arendada, on vallavalitsuse meeskond teinud kõvasti eeltööd ning esitanud edukaid rahastustaotlusi. Ainuüksi lõppenud aasta viimane kuu tõi kamaluga häid uudiseid: toetuse sai kogu maakonda hõlmav projekt, millega arendatakse kodus elamist toetavaid teenuseid. Rõuge valla osa projekti partnerina on kokku 231 236 eurot.

Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) andis meile eterniidi kogumisringi korraldamiseks 7500 eurot toetust. SA Rõuge Valla Turism ja Võrumaa turismiliit kaastaotlejatena said rahastuse projektile «Võrumaa turismivõrgustiku arendamine ja digipädevuse tõstmine» aastateks 2026–2027. Saadi ligi 29 000 eurot peamiselt turundustegevusteks. Samson-Himmelstjerna fond toetas Rõuge allasutuste, MTÜde ja eraisikute taotlusi kokku ligi 37 000 euroga.

Küpsemas, poolikuid ja lõpusirgel ettevõtmisi on käsil veelgi: Varstus valmis äsja uus koolisöökla, Missos alustatakse Piiriveere Liidri toel rahvamaja fuajee ümberehitusega. Otsime jätkuvalt võimalusi, et teha nii vallavalitsuse kui kogukondade tasemel koostööd meie välispartnerite ja sõprusvaldadega. Haanja rahvamaja renoveerimise plaan, mille eelarve mullu meist sõltumatult paisus, läheb uuele ringile.

Suurt rõõmu teeb, et toetusraha oskavad leida ka meie hallatavad asutused. Näiteks Rõuge põhikoolis lõppes äsja kaasava hariduse projekt, mis tõi kõigisse meie koolimajadesse uudseid õppevahendeid. Noorsootöö keskus aga seisab hea selle eest, et nii meie noored kui noortega tegelevad spetsialistid saaks kaasatud rahvusvahelistesse õpikogemustesse.

Pidev lisaraha taotlemine on omavalitsuse töö loomulik osa, mis laseb vabamalt hingata ja suuremalt mõelda. On ju teada, et riiklik tugi on kahaneva elanikkonnaga väikevallas napp ning põhitegevuse kulud katavad pahatihti ära vaid seadusest tulenevad kohustused ja teenused.

Küllap ma pole ainus, kelle peas ristlevad oma kodukandi elu ja ilu kiites pidevad «Jah, aga ...» mõtted. Jah, siin on avarust ja privaatsust ning lastel on õnn kasvada vaikuses ja rahus, aga huvikooli või trenni jõudmiseks peab perel sageli olema rohkem kui üks auto.

Jah, siin elab loovaid ja ettevõtlikke inimesi, kellel on häid ideid ja tahtmist, aga napib tarbijaid, kellele oma tooteid või teenuseid kohapeal pakkuda. Jah, meil on mitmekesine ja elujõuline kultuurielu, aga kinno või teatrisse minek tähendab kehvade bussiühenduste tõttu pikemat planeerimist ning oluliselt suuremat kulu kui linnas.

Jah, siin elavad patriootlikud inimesed, kes on teadlikult valinud maaelu ja oma kodukoha hoidmise, aga töökohad on pigem madalapalgalised. Samuti elame siin looduslähedast ja tervislikku elu, aga ühistranspordi pideva kärpimise tõttu on autostumine paljudele mitte valik, vaid paratamatus. Ning iga teenus – olgu siis tegemist arsti, ametiasutuse või poega – asub kilomeetrite kaugusel.

Mida teha, et riigi tasandil jõuaks lõpuks kohale mõistmine Kagu-Eesti kaalukast rollist Eesti ja Euroopa turvalisuse tagamisel ning kriisikindluse pakkumisel? Või meie kodukandi rollist Eesti omakultuuri hoidmisel, samuti potentsiaalist sündimuskriisi leevendamisel?

Neid ainulaadseid rolle on Kagu-Eestis veelgi, ent suutlikkus oma potentsiaali rakendada muutub aasta-aastalt hapramaks. Hõre asustus, pikad vahemaad ja piiratud ühendused loovad siin muu Eestiga võrreldes täiesti erineva konteksti teenuste pakkumiseks ja korraldamiseks. Ent riik ülesandeid ja raha jagades nende erisustega ei arvesta. See aga on toonud kaasa kiirenevas tempos piirkondade tühjenemise ning elanike ja omavalitsuste vaesumise. Ning kodupime elupõlisest tallinlasest regionaalpoliitik laseb veega alla Eesti kriitilised võimed ja ressursid.

Ammugi ei suuda omavalitsused sellistes tingimustes tekitada arenguhüpet, mis aitaks piirkonnal majanduses ja heaolus ülejäänud Eestile järele jõuda.

Ilma sihitud regionaalpoliitikata, mis keskenduks majanduse elavdamisele ja elukeskkonna arendamisele Kagu-Eestis, võime vaid mõnekümne aastaga langeda elanike arvu ja vanuselise koosseisu muutustega allapoole kriitilist piiri, kus teenuste pakkumine muutub küsitavaks. Tühi maa ja tühjad külad tähendavad Eesti oma põllumajanduse ja toidutootmise katkemist, puidutööstuse hääbumist, pärimuskultuuri lahustumist, suurperede kadumist ning Eesti iseseisvuse nõrgenemist. Mis Eesti see olema saab?

Tahaks uskuda, et praegu veel on doominokivide langemist võimalik vältida, aga usk sellesse kahaneb aasta-aastalt. Hoolimata suurtest sõnadest regionaalpoliitika olulisuse kohta pole mõjusate tegudeni Kagu-Eestis jõutud.

Vaja on regionaalpoliitikat, mis majandust elavdaks. Alustada võiks ettevõtete investeeringutoetustest, et uuendada tehnoloogiat, laieneda, käivitada uusi tegevussuundi või parandada energiatõhusust. Kaaluda võiks suurinvesteeringute toetamise mudelit piirialadel, mis aitaks tuua piirkonda suurema mõjuga ettevõtteid.

Majanduse kõrval on vältimatult oluline ka hariduspoliitika. Kõrghariduse pakkumise taastamine ja kutsehariduse tugevdamine Kagu-Eestis aitaks pöörata noorte hariduslikku väljarännet ning looks ettevõtetele vajaliku oskustööjõu kohapeal. Samasse tervikusse kuuluvad ka teed, kiire interneti kättesaadavus, elamupoliitika ja muud elukeskkonna küsimused, mida tuleb arendada käsikäes majandusega.

Ometi tuleb alustada just majandusest. Töökohad on eeldus, et inimesed saaksid ja tahaksid Kagu-Eestis elada ja tegutseda.

Avaldatud Lõuna-Eesti Postimehes 12.02.2026