Kaks valda, 2500 kilomeetrit ja hulk mõtteid Rõuge jaoks

Kaheksa Rõuge valla töötajat külastasid Norden programmi toel meie sõprusvalda Vesilahtit Soomes ja Storumani valda Rootsis. Kaks väga erinevat omavalitsust, kaks erinevat riiki, aga üllatavalt palju sarnaseid küsimusi. Sõitsime väga-väga palju. Kokku u 2500 km. Aga nägime oma silmaga, kuidas teised omavalitsused samade küsimustega toimetavad ja tulime tagasi terve hulga mõtetega.

Kuidas elada targalt siis, kui rahvastik väheneb ja vananeb? Kuidas meelitada inimesi maale elama? Kui palju peab vald ise teenuseid korraldama ja kus algab kogukonna vastutus? Ja kõige olulisem: kuidas teha nii, et muutused ei tabaks meid olude sunnil, vaid suudaksime neid ise targalt juhtida?

Rõuge delegatsioon koos Vesilahti valla tegevjuhi ja volikogu juhiga

Vesilahti - väike ja proaktiivne vald suure naabri külje all

Vesilahtis elab 4500 inimest ja vald on 354 km² suur. Umbes pool elanikest elab Kirkonkylas. Geograafia on Vesilahti suur trump - Tampere on lähedal, lennujaam ja olulised rongiühendused ei jää kaugele. 

See on hea näide sellest, kui palju mõjutab omavalitsuse käekäiku tema asukoht. Soomes sõltubki omavalitsuste olukord paljuski geograafiast. Lapimaal läheb väga hästi, samal ajal on idapiiri omavalitsustel palju keerulisem. Vesilahti saab aga kasu Tampere kasvust ja arengust.

Ja seda on näha. Vesilahti investeerib igal aastal arengusse umbes neli miljonit eurot. Selleks kasutatakse nii oma raha kui ka laenu. Parematel aegadel on vallale kogunenud, nagu nad ise ütlevad, „rasva“, mida praegu majanduslanguse ajal kasutatakse.

Vallal on laenu umbes 16 miljonit eurot, samal ajal kui eelarve on ligi 19 miljonit. Viimastel aastatel on kõigi Soome omavalitsuste eelarve vähenenud poole võrra, sest kohtustus sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid pakkuda läks üle riigile. Laenu ja eelarve suhe tundub ehmatav, aga tundub, et Soome süsteem on teistsugune: riik ei sea omavalitsustele samasugust jäika võlakoormuse piiri nagu meil ning intressid on fikseeritud. Täpsemalt sellest siiski kohapeal rääkida ei taibanud. Tõenäoliselt on laenud pikaajalised või on omavalitsustele pankadel oluliselt teistsugused tingimused. Probleemseks loetakse olukorda siis, kui laenukoormus jõuab umbes 7500 euroni elaniku kohta.

Vald kui kinnisvara arendaja

Vesilahti valla väga teadlik valik on elamumajandusse panustamine. Sel aastal arendab vald ise välja 90 uut elamukrunti kolmes erinevas piirkonnas. Miks vald seda teeb, mitte erasektor? Vallavanema vastus oli lihtne: inimesed tahavad osta vallalt, sest see tundub usaldusväärne. Kruntide müügist tuleb tagasi umbes kolmandik kuni pool arendusse pandud rahast. 

Külastasime ka üht 2021. aastal alanud arendust, mille müük algas 2023. aastal. Tänaseks on kõik krundid müüdud. Ostjateks on peamiselt Tamperes töötavad inimesed, kes tahavad elada linnast väljas, aga ka Vesilahti juurtega inimesed, kes soovivad kodukohta tagasi tulla.

Kui tahad, et inimesed tuleksid maale elama, siis ei piisa ainult sellest, et „meil on siin ilus“. Neil peab olema koht, kuhu tulla. Vesilahtis rendipindu eriti ei ole, mistõttu on neil, kellel puudub võimalus kodu osta, keerulisem sinna elama asuda. 

Plaanid paberil..

... ja elus

Kõike ei pea vald ise tegema

Teine suur erinevus tuli välja teenuste korraldamises. Soomes ei korralda Vesilahti vald ega teised KOVid ise sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid. Seda korraldab riik läbi maakondlike tervise- ja heaolupiirkondade (Vesilahti asub Pirkanmaa maakonnas). Detailidesse ei laskunud, seetõttu ei tea, kas ülesehitus on sama nagu selles reformis, mida Eestis kavandatakse. Muudatus tehti mõne aasta eest ja päris rahul sellega ei olda. Varem oli Vesilahti enda eelarve umbes 20 miljoni euro võrra suurem, sest sotsiaal- ja tervishoiuteenused olid valla korraldada.

Kultuuriga on ka lood teistmoodi kui meil. Vesilahtis ei ole ühtegi rahvamaja. Kultuuri-, huvitegevuse ja suure osa kohaliku elu korraldamisest vastutavad seltsid ja MTÜd. Väike vald ei paku teatrit, kontserti, kino ja kümmet erinevat huviringi. Küll on vallal on toetusskeemid, millega nende elluviimist osaliselt toetatakse. Kusjuures MTÜde toetuseks jagatakse sama palju vahendeid kui meil Rõuges. Eestis oleme harjunud ootama, et riik või vald korraldaks. Soomes on inimesed ja kogukonnad harjunud seda ise korraldama. Külamajad on olemas, aga seal tegutsevad kogukonnad ise. Teisalt tuleb meeles hoida, et pooletunnise autosõidu kaugusel on Tampere, kus toimub kultuuriüritusi igale maitsele. Aga ka seal on aktiivsus just klubidel, seltsidel, kooslustel. Eeldatavasti on professionaalne/kutseline kultuur siiski riigi rahastusel.  

Kool on telefonivaba 

Vesilahtis on kolm kooli: kaks umbes 70 õpilasega 6-klassilist kooli ja üks 467 õpilasega põhikool. Keskkool asub teises omavalitsuses. Koolid on ühendjuhtimise all, nagu meilgi. Koolid on telefonivabad. Telefoni ei kasutata koolis, välja arvatud juhul, kui seda on vaja õppetööks. Vahetunnid pidavat olema seetõttu küll lärmakamad, aga lapsed suhtlevad omavahel. 

Ka lasteaiad on ühendjuhtimisel. Alla kolmeaastaste puhul on üks täiskasvanu nelja lapse kohta, üle kolmeaastaste puhul üks seitsme lapse kohta. Lasteaiatasu sõltub vanemate sissetulekust ning jääb nullist kuni umbes 290 euroni. Nagu meilgi katab pere omaosaluse kaudu siiski vaid umbes 10–15% teenuse tegelikust maksumusest.

Kõigi haridusasutuste toit tuleb Tampere suurköögist ja kohapeal soojendatakse see üles.

Iseteenindusega raamatukogu

Vesilahtis on üks raamatukogu kogu valla peale. See on avatud esmaspäevast neljapäevani 7.00-20.00, reedest pühapäevani 7.00-18.00. Töötajad on kohal tööpäeviti neli tundi päevas. Ülejäänud aja töötab iseteenindus. Kuigi oleme katsetamas sarnaseid lahendusi Rõuge vallas, siis tundub, et paljud mõtlevad endiselt, et teenus saab toimida vaid siis, kui keegi on ruumis. On ka muid lahendusi. Vähese elanikkonna ja hajaasustuse võtmes peame ise aktiivselt otsima ja katsetama uusi võimalusi. 

Vesilahti raamatukogu

Iseteenindusletid 

45 kilomeetrit teid

Vesilahti vallal on hooldada 45 kilomeetrit teid. Selle üle saime kõige rohkem imestada. Jah, Vesilahti on meist väiksem, aga siiski ainult 45 km. Rõuge vallal on suvel hooldada ligi 500 ja talvel üle 800 kilomeetri. Ja seda olematu rahaga. Vesilahtis jaguneb teede hooldus riigi, valla ja elanike vahel. Tiheasustusest kaugemal olevad väiksemad teed on elanike enda vastutada - nii suvine kui talvine hooldus. Vald toetab erateede hooldust umbes 55 000 euroga aastas. 

Eestis oleks päris keeruline lihtsalt öelda, et „see tee on nüüd elanike enda asi“. Aga kui mõelda avatumalt, siis võib selline osaliselt toetatud lahendus tulla oluliselt odavam, sest elanik pole seotud hankekorraldusega, mis nii mõnelgi juhul lööb hinna üles. Teenus oleks ka paindlikum. Tellid siis, kui vajadus. Praegu vastavalt kokkulepitud tööplaanile. Inimesel oleks vabadus ja vastutus oma tee eest. Aga see on selline teema, mille üle arutelusid tõenäoliselt ei tulegi või need jäävad kaugesse tulevikku, sest hetkel ei kujutaks keegi ette, et sellist teenust peaks ise korraldama. Isegi kui see oleks toetatud. Eakaid on palju, kelle jaoks see korraldamine käiks üle jõu. Lisaks mõtteviis, et tehtagu. 

Pirkanmaa - konkurendid, kes teevad koostööd

Pirkanmaa piirkonnas elab üle poole miljoni inimese. Omavalitsused konkureerivad omavahel parema elukeskkonna, elanike ja töökohtade pärast, aga samal ajal saavad väga hästi aru, et tegelikult on neil ühine huvi. Kui piirkonda tuleb suur ettevõte, ei ole oluline, millise valla territooriumile ta registrijärgselt tuleb. Oluline on, et tekiks töökohti ja kogu piirkond areneks. Koostöös korraldatakse kavandatakse piirkonna majandusarengut ja jäätmemajandust. Piirkonnal on oma esindus ka Brüsselis, kus kohalikke huve esindab kolm inimest.

Storumani vald - Rõuge, aga Rootsi mõõtkavas

Kui Vesilahti tundus meile üsna kodune, siis Storumanis läksid numbrid korraks täiesti ebareaalseks. Västerbotteni maakond on umbes 55 000 km² - suurem kui kogu Eesti. Storumani vald ise on territooriumilt Rõuge vallast umbes kaheksa-üheksa korda suurem, aga elanikke on vaid umbes 5500. Valla ühest otsast teise on 250 kilomeetrit. Ehk kui Rõuge vald tundub vahel suur, siis Storumani territoorium on jahmatav. Storumani vald asub Rootsi Lapimaa lõunaosas.  

Suurimas asulas Storumanis elab umbes 2000 inimest. Piirkond on väheneva ja vananeva rahvastikuga ning piirneb Norraga. Raudtee on olemas, aga seda kasutatakse vaid kaubaveoks. 

Storumani vallas ollakse väga uhked oma käesurumise traditsioonide üle. Storumanis elav Heidi Andersson on mitmekordne käesurumise maailmameister ja kohalikus koolis on lausa eraldi ruum käesurumise harjutamiseks.

Aga üks meie reisi kõige lõbusamaid avastusi oli see, et Rõuge ja Storumani vallal on uskumatult sarnased logod. Sinine, roheline ja valge. Kolm kuuske. 

Rõuge vapp

Storumani vapp

Storumani kaks nägu

Storumani valla arengut kujundab väga tugevalt loodus ja geograafia. Poolt valda iseloomustab energiatootmine ja teist osa suusaturism. 

Hemavan Tärnaby on Põhja-Rootsi suurim suusakuurort, kus on aastas ligi 700 000 ööbimist. Kuurorti majandab erasektor.

Vallas on kümme hüdroelektrijaama ja lisaks tuulepargid. Elektrit toodetakse umbes 15 korda rohkem, kui piirkond ise tarbib. Suurim tööandja peale valla on hüdro- ja tuuleenergiaga tegelev ettevõte Vattenfall, kus töötab üle 80 inimese. 

!!! Osa elektritootmisest teenitud tulust suunatakse riikliku süsteemi kaudu piirkonda tagasi spetsiaalse fondi kaudu. Storumani vald saab sealt umbes 14 miljonit Rootsi krooni ehk ligi 1,3 miljonit eurot aastas. Sellest 55% läheb ettevõtlusega seotud algatustesse ja EL projektide omaosalustesse, 43% MTÜdele ja seltsidele ning ülejäänu teenuspunktide ja külamajade toetuseks. Ehk ressursitasu tuleb piirkonnale ja üsna suures mahus. 

Meie kamp koos Lapimaa sümboli - metsiku mehega

Demograafia

Kui Soomes oli väga tugev fookus elamukruntide arendamisel, siis Storumanis planeeritakse elukeskkonda vananevale elanikkonnale. Valla eesmärk on, et inimesed saaksid võimalikult kaua oma kodus elada. Sarnaselt Eesti KOVidele pakub vald eakatele koduteenust - koristamist, toidu toomist ja muud abi. Aga lisaks ka terviseteenuseid, näiteks ravimite andmist, haavaravi jne. Vallal on umbes 400 korterit, mis on peamiselt rendipinnad eakatele. Need asuvad tiheasustusaladel, et inimene saaks võimalikult kaua ise teenustele ligi. Kavandamisel on projekt, millega kohandatakse olemasolev kortermaja täielikult eakatele sobivaks. Tegevust rahastatakse 100% ulatuses riiklikust fondist. 

Koolitransport 

Ühistransport on maakonna korraldada. Pikk ja kitsas vald tähendab, et teedevõrk meenutab puud - tüvi ja hulk oksi. Maakondlik liin, mis sõidab mööda "tüve" ühendab teel olevad külad. Koolitransporti korraldab vald. Selle puhul on teemaks just vahemaad. Kooli sõit võib kesta maksimaalselt 90 minutit ja bussipeatus võib lapse kodust olla kuni kahe kilomeetri kaugusel.

Praegu arutatakse selle üle, miks peaks koolibuss sõitma ainult laste pärast? Kui buss niikuinii sõidab, võiks sama ringi kasutada ka eakas või mõni teine inimene, kellel on vaja suuremasse keskusesse saada. 

Elu lasteaias 

Rootsi lasteaedades oli samuti mitmeid asju, mis silma jäid. Lapsed viibivad võimalikult palju õues, sõltumata ilmast. Magada saab samuti õues, aga mitte päris lageda taeva all, vaid selleks on ehitatud kuurilaadne hoone. Sees on väikesed latrid magajatele. Magamine on vabatahtlik. Soovijaid on. 

Õppimine toimub mängu kaudu. Rootsis ei eeldata, et laps peab esimesse klassi minnes oskama lugeda ja kirjutada. Õues on vahva lõkkekoht. Lastele (tegelikult kõigile) meeldib lõkke ümber olla. Lõkkes saab ka vorsti küpsetada. Vahel süüaksegi õues. 

Meid oodati 💗

Lõkkekoht lasteaia hoovis

Noortekeskus varjendis

Storumani noortekeskus asub otse asula südames teenusmajas, kus on koos toidukoht, bowling, raamatukogu ja noortele mõeldud tegevused. Noortekeskuses töötab kolm inimest ja noori käib seal päevas u 20-40. Üks eriti huvitav ruum on muusikatuba, mis on tegelikult ka varjend. Rootsis on reegel, et kui ruum on ehitatud varjendina, kuid kasutusel mõnel muul eesmärgil, peab selle saama 72 tunni jooksul uuesti varjendina kasutusele võtta.

Õppetunnid

Kui nüüd kogu see pikk sõit, kümned kohtumised ja suur hulk märkmeid üheks mõtteks kokku võtta, siis minu jaoks on see tark kohanemine. 

Me ei saa Rõuge valda suuremaks võluda. Me ei saa muuta rahvastikuprotsesse lihtsalt otsusega. Me ei saa ja meil pole ka võimekust ehitada kõike ja pakkuda kõiki teenuseid igas külas ainult sellepärast, et kunagi oli see nii. Aga me saame otsustada, kuidas me muutustega kohaneme.

Vesilahtist saime kindlasti julgust juurde elamumajandusega tegelemiseks. Kui tahame uusi elanikke, peavad meil olema elamispinnad/krundid. Kui erasektor sellega ei tegele, siis peab vald eest vedama. Storumani näide näitas väga hästi, kuidas planeerida keskkonda olukorras, kus elanikkond vananeb. Mitte oodata, kuni probleem on käes, vaid mõelda ette. 

Mõlemast riigist jäi kõlama ka üks oluline põhimõte: kõike ei pea tegema vald. Kultuur, sport, huvitegevus ja kogukonnaelu võivad väga hästi olla inimeste endi korraldada. Vald saab olla toetaja, võimaluste looja ja taristu pakkuja, mitte tingimata iga tegevuse korraldaja. Aga siin on oluline konks: selline mudel ei sünni üleöö. See eeldab tugevaid kogukondi, harjumust ise teha ja usaldust valla ning inimeste vahel. Ja muidugi ei saa me võtta Soomest või Rootsist ühtegi lahendust ja lihtsalt Rõugesse kopeerida. Aga me saame võtta mõtteviisi.

Kui näed oma silmaga, kuidas üks teine vald lahendab sama probleemi täiesti teistmoodi, hakkavad ka enda lahendused uue nurga alt paistma. Ja see ehk ongi praeguse õppereisi kõige suurem väärtus.

Üks asi on aga kindel - kellelegi ei meeldi muutused. Aga kui sa neid ise targalt ei kavanda, siis tulevad nad lõpuks ikka. Ja hammustavad sind tagumikust. Seega on parem ise rooli hoida.

Aitäh Norden programmile võimaluse eest ning Vesilahti ja Storumani inimestele, kes oma teadmisi ja kogemusi meiega jagasid. 

Storumani päästejuht varustust näitamas

Storumani pääste on valmis nii maastikutöödeks kui veepäästeks