Metsik kagu

Mõistlik on kirjutada siis, kui emotsioon on värske. Siin on väike valik valla aprillikuu tegemistest, aga alustan eileõhtusest eredast emotsioonist. 

Käisin eile lühifilmide kogumiku "Metsik lõuna" esilinastusel. Erinevad filmirežissöörid on esitanud oma nägemuse Tartust ja Lõuna-Eestist. Ja olid need alles nägemused. Kui välisrežissöörid nägid erilisena Peipsiveere ja vanausuliste kultuuri, siis Jaan Tootseni hoogne lugu "Ellujäämise kunstnikud" Rõuge ja Võrumaa värvikatest mälestuspiltidest vallandas terveks õhtuks mälestuste voo. 

Võru linn oli 80-90ndatel elukunstnikke täis. Üleüldisel hallil taustal torkasid seikluslikud tegelased eriti silma. Ma ei tea, kuidas mujal oli kasvada, aga Võrus oli see igal juhul erakordselt põnev. Igapäevane absurdikoomika ja täiesti pöörased tegelased, kes vürtsitasid kaasteeliste argipäeva - Vasja, kes käis tänaval pudelikorgid silmade ees ringi ja põrkas kõigile vastu; Vilevana, kellele ei tohtinud vilistada, sest see tõi talle meelde valusad sõjamälestused. Ilmselgelt ei peetud sellest teadmisest kinni ja poisikesed vilistasid ikka, et ratastoolis Vilevana hakkaks neid luua või vihmavarjuga vehkides taga ajama; noormees, kelle jope oli täis kleebitud võõramaiseid kleepekaid ja keda kutsuti Soome mannekeeniks. Eluülikooli priimus Pait, kes jalutas linnapeal ringi pidžaamas, hiljem rannas nahast stringidega ja korraldas igasugu sekeldusi. Aivar Palumäe, kes tegi Võru esimesi ja väga loomingulisi pornofilme. Maret. Markantseid tegelasi oli veelgi, aga nendest, kes ei hiilanud just parimate tegudega, ei hakka esile tooma. Filmis on vaib, mis Võrus ja Võrumaal elanud inimesel võiks oma filmi peas jooksma panna. 

Igal juhul tasub lühikogumikku vaatama minna, sest lugusid, mis kõnetavad, on mitmeid. Aega tuleb võtta - 8 filmi, 2.14 h ja valmis tuleb olla teemade vahetuseks. Hiljem saab filme ükshaaval ja tükk aega seedida. Ma ei tea, kas see kollaaž moodustas terviku, aga mitu lühifilmi olid väga ägedad. Minu lemmik on muidugi Jaan Tootseni oma. Tänasest on võimalik filmi Võru Kandles näha. 

Kas kork on pakend?

Vahepeal sai vallas läbi tõeline jäätmete sorteerimise maraton. Valla keskkonnaspetsialist Margit Päkk käis kokku üheksas kogukonnas ja u 180 elanikku said infot jäätmete sorteerimise valdkonnas. Osalesin ise kolmel kohtumisel, et kuulata, mis mured on elanikel seoses prügisorteerimise ja jäätmeveoga. 80ndatel jõi terve Võru linn limonaadi ühest klaasist. Lastemaailma kõrval oli limonaadiautomaat, kus oli üks klaas, mida sai mingis veevulinas loputada. Olid ikka ajad. Nüüd pakitakse iga singiviil eraldi. Mu enda küsimus, kas pudelikork on pakend või tuleb kork kuhugi eraldi panna, sai vastuse - ametlikult on kork pakendi osa ja selle võib rahumeeli pudelile-purgile külge jätta. Moodne tehnoloogia (või inimtööjõud?) oskab kõik külgejäetud erimaterjalist korgid järeltöötluse käigus eemaldada ja õigesse kohta suunata.

Olen käinud kohtumistel meie seenioritega teehommikute raames, et rääkida veidike iseendast ja valla tegemistest. Olen väga tänulik, et elanikud soovivad vestlusringe. Läbi selliste kohtumiste saan tagasisidet valla tegemistele ning uusi mõtteid, kuidas teenuseid ümber kujundada nii, et vastaks muutunud ootustele. Kui soovite, et tuleksin teie külaseltsi või kogukonnaga kohtuma, siis andke mulle otse märku. Raamatukogu korraldab seeniorite teehommikute raames kohtumisi. Kui on soovi, et osaleksin seal, siis andke sellest teada läbi raamatukogu juhi Eve. Planeerimine on kuu aega ette, aga kindlasti tulen, kui kutsutakse. 

Miks on parem, kui kutsub kogukond? Kohtumine on sisukam kui tean, mis ootused on kogukonnal, kuupäevad ja kellaajad sobivad paremini ning osavõtjaid on rohkem. 

Kellel on huvi, siis kaasamisi toimub hetkel väga erinevates valdkondades ja sihtrühmadele (haridus, eakad, ettevõtjad). Keda huvitab Rõuge valla külastuskohtade ringreis (mõeldud ennekõike turismiettevõtjatele endile, et oskaksite üksteist ristturundada), osalemine Varstus ja Mõnistes toimuvatel haridusteemalistel dialoogiringidel või seeniorite esinduskogu valimine, siis vaadake rohkem valla kodulehelt. 

Saa uue tänava vaderiks!

Veel põnevat: Rõuge kaubanduskeskus sai kooskõlastused erinevate ametkondade poolt ja rohelise tule. Kaua läks, aga asja sai. Sellest tulenevalt on vaja anda nimi tänavale, mis jääb poe ja tankla vahele. Praegu oli see teelõik erinevates registrites märgitud tankla lõiguna, aga kuna nüüd saab sellest lühikesest, aga olulisest jupist tänav, siis otsime sellele sobivat nime. Löö kaasa ja esita oma ettepanek. Saa tänava vaderiks! Veel infoks, et poe aadress saab olema nr 1 ja tankla saab aadressi nr 2, seega näit Vorsti 1, Kaupmehe 2, Supipaja 1, Suitsupeki 2 jne. Vaata rohkem SIIT

Üritusi on rohkem kui metsas seeni

Meie vallas on alanud laadapalavik. Külastasin eile Nursi laata, täna on laat Ruusmäel ja järgmisel nädalal toimub Varstu laat. 

Järgmisel nädalavahetusel ootab ees ka sisukas Rahvakultuurikeskuse poolt eest veetav jutuvestmisfestival Ööbikuööd, mis toob Ööbikuorgu juttu vestma oma ala kirglikud lugude tundjad lähemalt ja kaugemalt – Aleksei Turovski, Lauri Õunapuu, Erki Kari Kaikkonen, Polina Tšerkassova, Meelis Kihulane, Valdur Mikita ja Vahur Sepp, lisaks toimuvad Ööülikooli avalikud salvestused üllatuskülalistega. 

! Oluline kuupäev on 18. mai. Siis toimub Rõuge valla rahvamaja kollektiivide suur kevadkontsert Varstus. Sinna on kavandatud ka üks täiendav tseremoonia, mis vajab just suurt auditooriumi. 

Võrumaa mainest ja regionaalpoliitikast

Võrumaa maine kujundamine on meie endi kätes. Sellest tulenevalt kirjutasin väikese arvamusloo peaministri Võru külastuse järgselt. Artikkel avaldati 29.04.2024 Eesti Päevalehe veebis 

Täispikka lugu saad lugeda SIIT. 

Nursipalu toetusmeede elanikele

Kooskõlastusringil on toetus Kaitseväe Nursipalu harjutusväljast tulenevate häiringute mõjude leevendamiseks. Rõuge valla mitmeid ettepanekuid on meetme kujundamisel arvesse võetud. Kõigepealt just see, et arvestatakse elaniku asukohta harjutusvälja suhtes. 

Loomulikult kostub kõrge müraga harjutus väga kaugele olenevalt ilmast ja tuule suunast, aga need, kes vahetult kõrval, saavad sellest kõige rohkem osa. Seega, on õiglane, et meede võimaldab eelistada ennekõike neid. Lisaks akende ja uste vahetamise toetusele, saab taotleda ka fassaadiparendustöid ja toetust müravalliks. 

! Toetust saab ühe eluruumi (maja või korter) kohta kuni 8000 eurot ühekordselt. 

! Eelduseks on see, et taotleja on elupinna omanik/kaasomanik ning kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on 1. jaanuari 2024. aasta seisuga harjutusvälja mõjualas asuvas eluruumis, millele taotleb toetust. 

! I toetusgrupp: Toetuse osakaal abikõlblikest kuludest on 100 protsenti (ehk null omaosalust), kui on täidetud järgmised tingimused: 1) eluruum, mille kohta toetust taotletakse, asub 2000 meetri raadiuses harjutusvälja piirist; 2) toetust taotlev isik on toetuse taotlemise hetkel vanadus-, toitjakaotus- või rahvapensioni saaja või töövõime- või toimetulekutoetuse saaja. 

! II toetusgrupp: 90%  protsenti toetust saab juhul, kui elumaja asub harjutusvälja piirist 2000 meetri raadiuses. Mis see tähendab? Kui akende vahetus maksab näiteks 6000 eurot, siis sellest 10% ehk 600 eurot tuleb sul endal panna ja 5400 eurot on toetus. Kui fassaadiparendus maksab 10 000 eurot, siis positiivse vastuse korral on maksimaalne toetus 8000 eurot, ülejäänu on enda kanda. Kõike tuleb tõendada maksedokumentidega. 

III toetusgrupp: 70% toetusmäär, kui eluruum on 2000-4000 m raadiuses harjutusväljast.

! Toetust saavad taotleda ka korteriühistud. Aga ainult fassaadile ja müravallile, sh fassaadiehituse toetus korteriühistu kohta on 14 000 ja müravall või sein 7000. Omaosalus korteriühistutele on 30% ja toetus 70%. Kui 2000 m sees olev nelja korteriga korteriühistu taotleb näiteks fassaadiparendust, siis sellel on omaosalus 30%, aga seal elavad neli omanikku saavad taotleda akende ja uste parenduseks täiendavalt toetust. 

! Taotluste rahuldamisel on järjekord ehk et kui ühes grupis rahuldatavaid taotlusi on rohkem kui eelarve jääki, rahuldatakse sellesse gruppi kuuluvad taotlused, eelistades neid taotlusi, milles märgitud eluruum paikneb harjutusvälja piirile lähemal. 

! Toetuse menetleja on Võrumaa Arenduskeskus. 

Mis on selle meetme juures hästi ja mis kehvasti? 

Sisu on adekvaatne, aga rahasumma (500 000 eurot) on võimalikku taotlejate hulka arvestades väike. Ainuüksi 2 km raadiuses on üle 700 eluruumi. Kuni 4 km piirides on eluruume juba üle 3000, sest sinna jääb sisse ka osa linna. 

Positiivne on see, et selline meede on nüüd välja töötatud ja raha riigi eelarves olemas. Eelmise Nursipalu laienemise ajal lubati inimestele just sarnast toetust. Kusagilt tuleb alustada. 

Olen optimistlik ja usun, et kui riik näeb, et meetmel on mõju ning vajadus on väga palju suurem kui praegune toetussumma, siis nähakse ette rahalisi võimalusi ka järgnevateks aastateks. See oleks ainuõige ja looks inimestele, kes harjutusvälja ümbruses elavad ja on sunnitud häiringut taluma, veidi paremad elutingimused. Kui tahad täpsemalt tutvuda hetkel kooskõlastusel oleva dokumendiga, siis vaata SIIA.